IT-juht vastutab väga suure masina töökorras oleku eest
Ametinimetuse alternatiivina on kasutusel ka nt IKT juht, IT-osakonna juhataja, IT-üksuse juhataja, IT-arendusjuht, IT-ärivaldkonna juht, IT-direktor.
„Ettevõtte infosüsteemid on nagu suur masin ja masina puhul on alati võimalik, et midagi läheb katki. Tänapäeval on aga infotehnoloogia kasutamine nii iseenesestmõistetav, et kui keegi ei pääse näiteks kaks tundi oma meilidele ligi, siis tundub see inimõiguste rikkumisena,“ muheleb Riho Lodi, kes töötab Eleringis IT-osakonna juhina.
IT-juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik meeskonnaliikmed tööle, et saavutada parim tulemus. Igas IT-ga tegelevas ettevõttes tegeleb kliendi soovide täitmisega terve ahel erinevate ametite esindajaid, kes tulemuse nimel pingutavad – kõigepealt kaardistatakse kliendi soovid, seejärel neid analüüsitakse, siis disainitakse ja arendatakse ning lõpuks testitakse. IT-juhi ülesanne on juhtida inimesi, infosüsteeme ja tehnoloogilisi vahendeid.
Soovitusi selle kohta, milliseid süsteeme võiks ettevõttes muuta, annavad töötajad. Riho peab uurima turul pakutavate lahenduste ja teenuste seast ning tegema ettevõtte juhtkonnale ettepaneku nende kasutuselevõtuks. IT-juht on oluliseks lüliks ettevõtte juhtkonna ja IT-meeskonna vahel. Peaasi, et kogu IT-masinavärk töötaks.
Riho töö tulemusena on ettevõtte IT-süsteemid kaasaegsed ja toimivad tõrgeteta (tagatud on nii süsteemide töökindlus kui turvalisus ja majutus), kulud on mõistlikud. Tagatud on töötajate ja koostööpartnerite rahulolu.
Infotehnoloogiat on Riho õppinud peamiselt praktika käigus. Põlvas füüsikaõpetaja ametis olles alustas ta tööd Mickrolinki arvutite müügi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Seejärel töötas ta koolis IT-juhina ja peatselt sai temast kaupluseketis PTA süsteemiadministraator, hiljem IT-juht. Eesti Energiast eraldatud Eleringi kutsuti ta selleks, et luua nullist IT-osakond – nii meeskond kui ka IT-süsteemid.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- IT-juht töötab enamasti kontoris. Ta osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb erinevate osapooltega – päevad on üsna stressirohked, palju tuleb suhelda ja läbi rääkida. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd, olenevalt ettevõttesisesest töökorraldusest. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele. Tuleb aga arvestada erinevate osapooltega kohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.
- IT-juhi positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
- Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: baasteadmised IT-st, äriprotsesside tundmine, inimeste juhtimise ja motiveerimise kogemus, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: võime näha nii detaile kui suurt pilti, prioriteetide seadmise oskus, otsustusvõime, süsteemsus ja järjekindlus, lahendustele orienteeritus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus, suhtlemisoskus (sh läbirääkimisoskus, kehtestamisoskus), kõrge pingetaluvus (võime tulla toime muutuste juhtimisega), probleemide juhtimise oskus, koostööoskus, initsiatiivikus, empaatilisus.
Kuidas saada IT-juhiks?
Otse koolipingist IT-juhiks ei saa. IT-juhi rolliks annab hea eelduse nii eelnev IT-projektijuhtimise, IT-tootejuhtimise, IT-arendusjuhi kui ka tiimijuhi roll. Kõigepealt tuleb saada esimese taseme haridus (nt majandusalane, juriidiline, psühholoogia alane või matemaatika-füüsika alane haridus), mille järel tuleks soovituslikult läbida tasemeõpe magistritasemel, samuti on vajalik saada IT-valdkonnas töökogemusi spetsialistina. Ideaalse ettevalmistuse annab äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.
Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada:
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava
- Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
- Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine
Loe lisaks Haridusportaalist.
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.