Küber- ja hübriidrünnakud elutähtsate teenuste, näiteks haiglate ja transpordisüsteemide, ning demokraatlike institutsioonide vastu on muutumas üha tavapärasemaks osaks tänapäevasest ohukeskkonnast. ENISA 2024. aasta avaliku sektori ohumaastiku ülevaates märgitakse, et 2024. aasta teisel poolel suurenes märgatavalt andmetega seotud intsidentide arv ning kasvas ka avaliku sektori asutuste vastu suunatud lunavararünnakute hulk.
ENISA 2025. aasta ohumaastiku ülevaate kohaselt on andmepüük jätkuvalt peamine sissetungimeetod ning tõhus viis kasutjatunnuste ja pangaandmete varastamiseks. Üha enam kasutatakse veenvate õngitsuskirjade koostamiseks suuri keelemudeleid (LLM-id). Hinnanguliselt kasutati ajavahemikus 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta veebruarini enam kui 80% tuvastatud õngitsuskirjadest mingil määral tehisintellekti.
19. jaanuaril 2026 esitas Euroopa Komisjon uue küberturvalisuse paketi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kübervastupidavust ja -võimekust nende kasvavate ohtude taustal. Pakett näeb ette küberturvalisuse määruse (Cybersecurity Act) ajakohastamise, et see vastaks pärast selle vastuvõtmist 2019. aastal oluliselt muutunud ohumaastikule.
Mõned arvud tänase küberohtumaastiku kohta
Allolev joonis illustreerib uue küberturvalisuse paketi teabelehe (Cybersecurity Package Factsheet) põhjal mõningaid olulisi küberturvalisusega seotud näitajaid ja suundumusi.
Järgmine joonis näitab liikmesriikide poolt NISi koostöörühmale (NIS Cooperation Group, NIS CG) esitatud intsidendiaruannete arvu sektorite lõikes aastatel 2021, 2022, 2023 ja 2024. Andmed pärinevad liikmesriikide iga-aastastest riiklikest intsidendiaruannetest ning on esitatud dokumendis NIS-direktiivi intsidentide aastaaruanne 2024 (Annual Report NIS Directive Incidents 2024).
Uus küberturvalisuse pakett: peamised muudatused
Pakett sisaldab ettepanekut uuendada ELi küberturvalisuse määrust, et tugevdada Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tarneahelate turvalisust. Selle eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kodanikeni jõudvad tooted oleksid turvalised juba kavandamise etapis ning et keerukas sertifitseerimisprotsess muutuks lihtsamaks.
Samuti aitab pakett hõlbustada olemasolevate ELi küberturvalisuse nõuete täitmist ning tugevdab Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) rolli liikmesriikide ja Euroopa Liidu toetamisel küberturvaohtude haldamisel.
Uuendatud küberturvalisuse määrus tagab, et Euroopa tarbijateni jõudvad tooted ja teenused läbivad turvakontrolli tõhusamal viisil. Selle saavutamiseks uuendatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisraamistiku ning tehakse muudatusi NIS2 direktiivis, mis on Euroopa Liidu õigusraamistik küberturvalisuse nõuete tugevdamiseks ja elutähtsate teenuste ning digitaalse taristu paremaks kaitsmiseks küberohtude eest.
Tugevam turvalisus väiksema halduskoormusega
Küberturvalisuse 2. direktiivi kavandatud muudatuste eesmärk on muuta reeglid selgemaks ja lihtsamini järgitavaks. Muudatuste tulemusena väheneks nõuetele vastavusega seotud halduskoormus ligikaudu 28 700 ettevõtte jaoks, sealhulgas 6200 mikro- ja väikeettevõtte jaoks.
Lisaks luuakse uus kategooria väiksematele keskmise suurusega ettevõtetele (small mid-cap companies), mis vähendaks nõuetele vastavuse kulusid veel ligikaudu 22 500 ettevõtte jaoks.
Samuti on kavas ajakohastada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisraamistikku, et tagada kogu maailmast pärit toodete ja teenuste turvakontroll enne nende jõudmist Euroopa tarbijateni. See tähendab suuremat õigusselgust, ühtlustatud reegleid ning lihtsustatud menetlusi sertifitseerimisskeemide väljatöötamiseks, mis peaksid vaikimisi valmima 12 kuu jooksul.
IKT tarneahelate turvalisuse tugevdamine Euroopas
Hiljutised küberturvalisuse intsidendid on toonud esile IKT tarneahelate haavatavuse ja nende võimalikud ulatuslikud tagajärjed. Üha laiemalt mõistetakse, et ilma tugevate ja turvaliste IKT tarneahelateta võivad kriitilised teenused, taristud ja isegi terved majandussektorid saada märkimisväärset kahju või seiskuda täielikult.
Praeguses geopoliitilises olukorras ei tähenda tarneahelate turvalisus enam üksnes toodete või teenuste tehnilist turvalisust. Sama oluline on hinnata tarnijatega seotud riske, sealhulgas sõltuvust kolmandatest riikidest ja võimalikku välismaist sekkumist.
Uue küberturvalisuse määruse eesmärk on vähendada ELi IKT tarneahelates kolmandate riikide tarnijatega seotud küberturvariske. Selleks luuakse usaldusväärsete IKT tarneahelate turvaraamistik, mis põhineb ühtlustatud, proportsionaalsel ja riskipõhisel lähenemisel.
See võimaldab Euroopa Liidul ja liikmesriikidel ühiselt tuvastada ning maandada riske Euroopa majanduse jaoks kriitilistes sektorites, võttes seejuures arvesse ka võimalikku majanduslikku mõju ja turuolukorda..
Täiendav lugemine
- Pressiteade, 20. jaanuar 2026: Komisjon tugevdab ELi kübervastupanuvõimet ja suutlikkust.
- Ettepanek ELi küberturvalisuse määruse kohta, Euroopa Komisjon.
- Küberturvalisuse pakett: Küsimused ja vastused, komisjoni dokument.
- Teabeleht: uus küberturvalisuse pakett (kaheleheküljeline brošüür)
- Direktiivi ettepanek lihtsustamismeetmete ja küberturvalisuse määrusega kooskõlla viimise kohta (st küberturvalisuse 2. direktiivi muudatused).