„Mulle sobib selline nokitsemine, mis meenutab lapsepõlvest pusle kokku panemist..."

Elektroonikainsener

Elektroonikainseneri töös on tähtsad korrektsus ja süsteemsus  

Mirjam Sammul on Stoneridge Electronics AS-i elektroonikainsener, kelle tööks on veoautode infonäidikute moodulite trükkplaatide disainimine. See tähendab, et skeemiinsener paneb trükkplaadi arhitektuuri paika ja Mirjam visualiseerib arhitekti kujundatu plaadile. „Mulle sobib selline nokitsemine, mis meenutab lapsepõlvest pusle kokku panemist. Eesmärk on etteantud komponendid piiratud alale ära paigutada nii, et tulemuseks on funktsioneeriv toode.“

Trükkplaat on paljudest seadmetest tuttav roheline plaadike, millel on takistid, kondensaatorid, integraalskeemid ja muud elektroonikakomponendid. Pole vahet, kas trükkplaat läheb autosse, telefoni, arvutisse, telerisse – nõuded on küll erinevad, aga disaineri töö on üldjoontes sama. Trükkplaadi kujundamisel peab arvestama elektroonika-, mehaanika- ja tootmisvaldkonna nõuetega, mis omakorda lähtuvad kliendi soovidest ja autotööstuse standarditest. Neid aspekte arvestades tuleb Mirjamil paigutada kõik skeemis ettenähtud elemendid trükkplaadile, et need töötaksid nii nagu elektroonikainsener ette nägi.

Mirjamile tulevad tema töös kasuks loomuomadused: talle meeldib teha asju korrektselt, süsteemselt ja struktuurselt nii, et tema ja kõik teised saavad aru, kuidas ja mis loogika järgi on trükkplaat tehtud. „Võib teha töötava asja nii, et seal taga on üks suur segadus, aga võib teha ka nii, et toode on loogiliselt kujundatud ja visuaalselt arusaadav.“ Mirjamil on põhimõte: ta näeb juba projekti algfaasis ise pigem rohkem vaeva selleks, et hiljem oleks nii endal kui ka teistel kergem asju üle võtta või edasi arendada. Ta teeb tihedat koostööd mehaanikutega, kellelt tuleb info plaadi suuruse ja kõrguspiirangute kohta, samuti tootmisinseneridega, kelle suuniseid ta peab arvestama. Mirjam on veendunud, et alati saab paremini. „Ma tahan areneda iga projektiga,“ räägib Mirjam. „Nii muutun efektiivsemaks, kiiremaks ja korrektsemaks ning need on asjad, mida väärtustatakse.“

Oma erialale sattus Mirjam teatud mõttes juhuslikult. Pärast Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika erialale. Üks pool sellest erialast oli elektroonika, teine biomeditsiinitehnika. Alguses tõmbaski teda biomeditsiinitehnika poole. Mõlema eriala alused olid samad: füüsika ja matemaatika. Kolmandal kursusel tuli minna praktikale ja üks väike elektroonikadisaini ettevõte National Semiconductor kutsus ta enda juurde. „Sain teada, et naisterahval on elektroonikavaldkonnas väga palju teha. Otsustasin oma bakalaureuse- ja hiljem ka magistrikraadi omandada siiski elektroonika erialal.“ Praegu tunneb ta end oma ametis aga üsna üksikult – enamik tema eriala lõpetajatest hakkab tööle skeemiinseneridena ja trükkplaadi disainereid Eestis napib.

Töökeskkond, väljavaated, palk

  • Valdava osa ajast teeb elektroonikainsener iseseisvat tööd arvutiga, kasutab erinevaid mõõteriistu ning seadmeid. Infovahetuse mõttes on tähtsal kohal ka telefonisuhtlus. Tihe koostöö tagasiside saamiseks toimub nii teiste inseneride kui ka tootmisega. Projekti kriitilisemates faasides on koostöö tihedam ning vajadus võib olla ka reisimiseks erinevate kontorite, osapoolte vahel. Töö võib selle kriitilistes faasides olla väga pingeline. Tööd võib olla keeruline korraldada paindlikuma graafiku alusel kaugtööna. Sõltuvalt töö täpsemast sisust võib see sobida ka liikumispuudega inimesele.
  • Elektroonikainsenerid töötavad tavapäraselt tootmis- ja tööstusettevõtetes. Töö annab võimaluse kujundada ka tulevikutehnoloogiad. Juba täna on selliste inimeste järele tõsine nõudlus – töökohti pakutakse tunduvalt rohkem, kui on viimastel aastatel olnud lõpetajaid. Head võimalused on leida tööd nii Eestist kui ka mujal.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused:
matemaatiline mõtlemine, teadmised seadmete tootmisest ja toodete elutsüklist, elektroonika valdkonnast, huvi erinevate tehnoloogiate ja reaalvaldkonna vastu, tööspetsiifiliste programmide tundmine (nt joonestus- ja modelleerimistarkvarade kasutamise oskus), teadmised keskkonnasäästlikkusest.             
Mõtlemisoskused:
loogiline mõtlemine, süsteemsus, õppimisvõime, detailitäpsus, üldistus- ja analüüsivõime, püsivus, ajaplaneerimise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
Orienteeritus koostööle, hea suhtlemisoskus, argumenteerimisoskus, selge eneseväljendamine, pingetaluvus.

Kuidas saada elektroonikainseneriks?
Tööks on vajalik omandada kõrgharidus IT, mehhatroonika, telekommunikatsiooni või elektroonika valdkonnas. Ideaalis võiks elektroonikainseneril olla elektroonika alane kõrgharidus, ent sobib ka IT- või telekommunikatsiooni alane haridus.

Elektroonikaalast haridust on võimalik omandada:

Elektroonikainseneri rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: juhtivinsener, elektroonikatehnik, elektroonikaüksuse juht.

Testi ennast: Elektroonikainsener 

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.