Küberpähkli uuringu tulemused

Õpilaste küberturvalisuse teadmiste uuringust KüberPähklist selgus, et digiteadlikus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida.

TalTechi Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskuse läbi viidud KüberPähkli uuringus osales 2018. aastal üle 9600 õpilase. Kõige enam vastanuid oli 4.-6. klassidest Tallinnast ja Harjumaalt.

Uuring sisaldas kokku 27 valikvastustega küberturvalisuse teadmisi kontrollivat küsimust teemadel nagu terminid ja seadused, operatsioonisüsteem ja võrk, tulevikutehnoloogiad, paroolid ja ühendumine, sotsiaalmeedias tekkivate probleemide lahendamine, ostlemine internetis ja digimõistatused.

Läbiva joonena saab uuringu tulemustest järeldada, et see, kes tunneb end digipädevamana, teeb ka näiliselt paremaid otsuseid olles probleemide lahendamisel proaktiivsem – oskab tuua välja, et on vaja küsida abi, internetist saab lahendusi leida jne. Samas on digiohutuses targemad õpilased ka riskialtimad. Osalemine erinevates arvuti- ja tehnoloogiaalaste ringide tundides ei ole garantiiks, et küberhügieeni alased oskused oleksid paremad. Suurima murekohana tuli välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata.

Tüdrukud lahendasid kergemaid krüptomõistatusi paremini, kui sama vanad poisid, kuid teisalt loobusid tüdrukud vastamast, kui ülesanne oli liiga keeruline (mitmetasandiline). Sellest tulenevalt oli nii öelda talent-vastajate hulgas enam poisse.

Uuringu tagasisidena selgus, et õpilastele valmistas raskusi küsimuste vahele jätmine kui nad õiget vastust ei teadnud, samamoodi ei olnud julgust vastata valesti ehk proovida õnne. Üsna kergekäeliselt vastati “ei tea”. Õpilaste hirm valesti vastamise ees takistas neil uuringut sobilikus tempos läbimast, ehk see võttis neil kauem aega. Sellised hirmud näitavad, et kool on õpilastele muutunud kohaks, kus eksida õppimisel ei ole mõistlik. Eksimine on aga õppimise üks osa, mida ei tuleks karta.

Uuringu tulemusi analüüsinud eksperdid tõid välja vajaduse koolides tegeleda probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise õppimisega läbi näidisjuhtumite, simulatsioonide ja eksimise. Õpetajatele on vaja koolitusi, sobilikke õppematerjale, e-teste, terminitega andmebaasi vms, et toetada sisulist tehnilist tegevust digiohutuse ja küberkaitse teemadel ka nooremate õpilastega, mis ei puuduta ainult „heaks lapseks internetist olemist“ ja faktiteadmisi. Teadmised on lünklikud ja puudu jääb omandatud teadmiste kasutusoskustest. Tugitegevused digiohutuse vallas on ka pere vastutusala. Moodne tehnoloogia, internetis ostlemine, paroolide majandamine ja selle kõigega hakkama saamine sõltub palju kodustest väärtustest. Lapsi ei saa jätta selles teemas üksi.

Küberpähkli uuringu läbiviimisel ja analüüsimisel osalenud eksperdid: Birgy Lorenz (TalTechi projektijuht, teadur), Kairi Osula (Tallinna Ülikooli statistika lektor), Mati Leet (TalTechi küberkaitse magistrant), Taavi Eomäe (Tartu Ülikooli KüberNaaskli võistluse Eesti meeskonna esindaja), Catlyn Kirna, (Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrant).

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus.

Eesti Interneti Sihtasutus