Süsteemiadministraatoril tuleb tagada arvutisüsteemide töökindlus ja kasutatavus.

Süsteemiadministraator

Playtech’i süsteemiadministraator haldab online-mänge üle maailma

Ametinimetusena on kasutusel ka serveri administraator, veebiserveri administraator, infosüsteemi administraator, infosüsteemi insener, aplikatsioonispetsialist.

Rahvusvahelise ettevõtte Playtech üks suurimaid arenduskeskusi asub Eestis. „Siin pannakse üles ja hallatakse ka internetimängude keskkondade tehnikat üle maailma,“ räägib Valdo Kanemägi, kelle töö üks osa puudutab süsteemi administreerimist. Süsteemiadministraatoril tuleb tagada arvutisüsteemide töökindlus ja kasutatavus.

Playtech pakub tarkvaraarendust ning IT-terviklahendust online-mängude (nagu spordiennustused, internetikasiinod, pokker, bingo jne) ülesseadmiseks nii riistvara kui ka tarkvara osas. Kui klient tellib uue mängukeskkonna, siis pannakse Tartus kokku projektiplaan ja tellitakse selleks vajaminev riistvara. Tartust lähevad inimesed kliendi juurde kohale ja panevad riistvara ise püsti – see on süsteemiadministraatori töö osa. Seejärel viiakse kogu süsteem sellisesse seisu, et seda oleks võimalik Tartust hallata. Tagasi Eestis olles hakatakse süsteemi täpsemaks seadistama. Siin tehakse uuendused, installeeritakse andmebaas ja pannakse kõik toimima nii, nagu klient on tellinud. „Meie toetame keskkonda nii kaua, kuni esimesed mängijad on oma mängu-round’id teinud, siis võtavad igapäevast toetust pakkuvad meeskonnad juba süsteemi üle,“ selgitab Valdo.

Playtech’il on 4300 ühikut riistavara ja 16 000 virtuaalmasinat ning nende arv aina suureneb. Virtuaalmasinate installeerimine on süsteemiadministraatori töö. Virtuaalserver on nagu virtuaalne arvuti, mis kasutab aluskihiks olevat riistvara ressurssi, mälu ja protsessorit. Seda kõike on võimalik arvutiekraanilt näha, kuid füüsiliselt masinat ei eksisteeri. Mingil hetkel on vaja teha toodetele käsitsi konfiguratsioon, mille aluseks on suur hulk dokumente. Oluline on ka see, et süsteemid ei vananeks ning uuendused töötaksid laitmatult.

Süsteemiadministraator peab olema kannatlik ja hea pingetaluvusega, et suuta leida süsteemist vigu ja otsida probleemidele jätkusuutlikke lahendusi. Samuti peab ta olema hea suhtlemisoskusega meeskonnamängija, kes haarab suurt pilti. Tal on vaja tehnilisi teadmisi ja oskusi operatsioonisüsteemide toimimisest, IT-baasidest ja IT-süsteemide tööst. „Matemaatiline analüüsivõime, järelduste tegemise oskus ja loogiline mõtlemine on eeldused selles valdkonnas töötamiseks, kõik muu on õpitav,“ ütleb Valdo. „Väga suur osa tööst, mida tehakse, õpitakse alles pärast tööle tulekut.“

Valdo sai IT-pisiku 1990ndate algul Saaremalt Leisi keskkoolist, kus lubati algkooli õpilastel pärast tunde arvutiklassis aega veeta. Hiljem, kui ta sai isikliku arvuti, hakkas ta selle peal igasugu asju katsetama ja seejärel tulid juba sugulaste-tuttavate arvutid, mis vajasid Valdo kätt ja abi. Oli üsna loogiline astuda Tallinna tehnikaülikooli IT-erialale. Algul õppis Valdo kaks aastat arvutisüsteemitehnikat, kuid leidis siis, et see on liiga riistvaraline ja vahetas selle eriala äriinfotehnoloogia vastu. Otse ülikoolist jõudiski ta Playtech’i, kus alustas muudatuste koordinaatorina, edasi sai temast projektijuht.

Töökeskkond, väljavaated, palk

  • Töö koosneb nii iseseisvast kui ka meeskonnatööst, suhelda tuleb klientide ja meeskonnaliikmetega, osaleda koosolekutel ning külastada vajadusel ka erinevaid objekte. Suuremates ettevõtetes võib süsteemiadministraator töötada infrastruktuuri rajamise meeskonnas. Tööaeg võib olla korraldatud paindlikult. Süsteemiadministraatori töö on mitmekesine, kasutusel olevates tehnoloogiates toimib pidev areng. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
  • Süsteemiadministraatori töö on perspektiivikas valik, sest alati on midagi teha nii olemasolevate süsteemide töös hoidmiseks ja parendamiseks kui ka uute arendamiseks. Võimalus on töötada nii väiksemates IT-firmades, pakkudes klientidele süsteemihaldamise teenust, kui ka suurettevõtetes, kus tuleb palju ka ise uusi süsteeme välja mõelda ja luua. Töö keerukusaste sõltub alati inimese enda taustast ja varasemast töökogemusest.
  • Süsteemiadministraatori ametikoha töötasu sõltub spetsialiseerumisest ja töökogemusest, kuid keskmine töötasu on võrreldav Eesti keskmise palgaga või jääb üle selle.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused
: IT-baasteadmised ja arusaamine IT-süsteemide tööst, teadmised operatsioonisüsteemidest, arvutisüsteemide infrastruktuurist, riistavara toimimisest, infoturbest, baasteadmised programmeerimisest, matemaatiline analüüsivõime, tehniline taiplikkus, oskus silmas pidada ettevõtte ärilisi eesmärke.
Mõtlemisoskused:
süsteemne mõtlemine, järeldusvõime ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritud mõtteviis, detailitäpsus, oskus näha suurt pilti.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
suhtlemisoskus, püsivus, hea pingetaluvus, koostööoskus, selge eneseväljendamine.

Kuidas saada süsteemiadministraatoriks?
Süsteemiadministraatori baasharidust saab omandada nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgharidusena.

Süsteemiadministraatori tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

  • Tallinna Polütehnikumis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti erialal (kutsekeskharidusõpe)
  • Rakvere Ametikoolis, vt IT süsteemide spetsialisti õppekava (kutseharidus)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt IT süsteemide administreerimise õppekava (bakalaureuseõpe)

Süsteemiadministraatori rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: võrguadministraator, andmebaasiadministraator, süsteemiarendaja, tiimijuht, IT-juht.

Testi ennast: Süsteemiadministraator

Uuri ka: Andmebaasi administraator, Võrguspetsialist

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.