Kiiresti muutuvas digimaailmas on õppijatele kaasavate ja digiküpsete õppimisvõimaluste pakkumine haridussüsteemile suur väljakutse. Haridusasutused ja poliitikakujundajad peavad tegelema korraga nii õppekavade, õpetajate oskuste, juhtimise kui ka taristu ja internetiühenduse küsimustega.
Samas on olemas palju võimalusi, kuidas tehnoloogiat õpetamise ja õppimise parandamiseks paremini kasutada. Euroopa Komisjoni digipädevate haridusorganisatsioonide raamistik aitab hinnata, millistes valdkondades on haridusasutustel arenguruumi ja mida digiküpsus tegelikult tähendab
Juhtimise ja visioon
Digiareng ei sünni ainult seadmete ostmisest. Kui eesmärk on tehnoloogiat kaasavalt ja mõtestatult kasutada, peab see olema osa organisatsiooni visioonist ja juhtimisest. Paljud haridusjuhid soovivad digitehnoloogiat rohkem kasutada, kuid neil ei pruugi olla piisavalt tehnilisi, strateegilisi või muutuste juhtimise oskusi. Siin saavad koolitusorganisatsioonid ja õpetajate täienduskoolituse pakkujad aidata koolituste, mentorluse ja professionaalsete võrgustikega.
Oluline on ka rahastus. Sageli leitakse raha seadmete ostmiseks, kuid vähem töötajate koolitamiseks ja muutuste juhtimiseks. Seetõttu tuleks digiarengut vaadata tervikuna, mitte ainult taristu arendamisena.
Tehnoloogia kasutamine õppetöös
Pärast COVID-19 pandeemiat kasutatakse Euroopa koolides tehnoloogiat rohkem kui varem. Samas kasutatakse seda palju halduses ja suhtluses ning vähem õppetöö sisuliseks muutmiseks. Õpetajaid võiks rohkem toetada selles, kuidas digivahendeid õppetöös eesmärgipäraselt kasutada – nii, et tehnoloogia ei asendaks lihtsalt olemasolevat tööviisi, vaid aitaks õppimist parandada ja uusi võimalusi luua.
Koolid saavad oma digivõimekuse hindamiseks kasutada ka Euroopa Komisjoni SELFIE enesehindamisvahendit, mis aitab kaardistada hetkeolukorda ja kavandada edasisi samme..
Õpetajate oskused ja areng
Paljud õpetajad vajavad endiselt tuge tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks õppetöös. Kuigi pandeemia ajal tuli kiiresti uusi digivahendeid kasutusele võtta, on jätkuvalt vaja süsteemset ja järjepidevat täienduskoolitust. Samas tuleb arvestada õpetajate töökoormuse ja ajapuudusega. Seetõttu võivad olla eriti kasulikud paindlikud veebikoolitused, mentorlus ja kolleegidelt õppimine.
Õppematerjalid, õppekavad ja hindamine
Paljudes ELi riikides napib kvaliteetseid digitaalseid õppematerjale, eriti väiksema kõnelejaskonnaga keeltes. Ka olemasolev digisisu ei kasuta alati ära tehnoloogia võimalusi – vahel on traditsiooniline õppematerjal lihtsalt digitaalsesse vormi tõstetud. Väljakutse on ka IKT õpetamise korraldus. Kas digioskused peaksid olema lõimitud erinevatesse õppeainetesse või õpetatud eraldi ainena? Kui IKT on eraldi õppeaine, võib probleemiks saada sobivate õpetajate puudus.
Samuti võivad traditsioonilised eksamid minna vastuollu igapäevase õppetööga, kus tehnoloogiat kasutatakse info leidmiseks, analüüsimiseks ja tööde koostamiseks. Ühe võimalusena nähakse rohkem projektipõhist hindamist ja digivahendite teadlikumat kasutamist hindamisel.
Koostöö ja võrgustikud
Õpetajate koostöö ja teadmiste jagamine aitavad digitehnoloogiat õppetöös paremini kasutada, kuid koostööks napib sageli aega. Veebipõhised praktikakogukonnad ja ühised projektid võivad seda lihtsustada. Näiteks võimaldab eTwinning õpetajatel eri riikidest ühisprojekte teha, kogemusi jagada ja koolitustel osaleda. Samuti aitavad koole ja ettevõtteid kokku tuua sellised algatused nagu Scientixi STEM Discovery Campaign ja ELi programmeerimisnädal.
Digitaristu peab samuti toimima
Kõiki digihariduse võimalusi ei saa kasutada ilma sobiva taristuta. Euroopa koolides ei ole igal õppijal endiselt oma seadet ning ligipääs arvutile ja internetile erineb riigiti märgatavalt. Pasted text
Euroopa Liidu vahenditest on toetatud koolide internetiühenduse parandamist, seadmete soetamist, arvutiklasside loomist, õpetajate koolitamist ja digitaalsete õppematerjalide arendamist. Mõnes riigis vaadatakse üha enam ka seadmete kestlikkust ja pikemat kasutusiga. Pasted text
Kokkuvõte
Digiküps ja kaasav haridus ei tähenda ainult seda, et koolis on piisavalt arvuteid. Vaja on head juhtimist, õpetajate tuge, kvaliteetset õppesisu, sobivaid hindamisviise, koostööd ja toimivat taristut.
Euroopas on paljusid lahendusi juba katsetatud. Järgmine samm on toimivaid praktikaid paremini jagada ja kasutada neid laiemalt eri riikides ja haridusasutustes. Pasted text
Täpsem info: Digital Brief Challenges & opportunities