Euroopa Komisjon avaldas 17. juunil 2026 digikümnendi olukorda käsitleva aruande ja sellega seotud materjalid.
Aruande kohaselt on Euroopa teinud edusamme avalike teenuste, majanduse ja ühiskonna digitaliseerimisel ning digipöördeks vajalikud põhialused on suures osas olemas. Samas tuleb veel palju teha, et vähendada lõhet eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel. Rohkem tähelepanu vajavad eelkõige muudatuste ulatus, elluviimise kiirus ja koostöö koordineerimine.
Suured puudujäägid püsivad alustehnoloogiate, arvutusvõimsuse, küberturvalisuse, uute digitehnoloogiate kasutuselevõtu, digioskuste ja ettevõtete kasvuvõime vallas. Aeg, mil digipöördest räägiti peamiselt innovatsiooni ja tootlikkuse kontekstis, on möödas. 2026. aastal seostatakse seda üha rohkem Euroopa vastupidavuse, julgeoleku, demokraatia ja põhiväärtustega.
Aruandes rõhutatakse, et nende probleemidega toimetulek sõltub inimesekesksest digipöördest. Sellest omakorda sõltuvad Euroopa Liidu konkurentsivõime, vastupidavus ja turvalisus.
Üldine eesmärk on tugevdada Euroopa tehnoloogilist sõltumatust, kuid seda ei tohi teha inimeste arvelt, sest just inimesed on digipöörde peamised elluviijad.
ELi edusammud 2025. aastal: arengust hoolimata püsivad suured puudujäägid
Digikümnendi olukorra aruanne ei piirdu üksnes viimaste arengute kirjeldamisega. Selles vaadeldakse ka struktuurseid tegureid, mis Euroopa digiarengut, reforme ja investeeringuid kas toetavad või takistavad.
Aruannet läbib üks selge järeldus: hoolimata alates 2022. aastast tehtud märgatavatest edusammudest ei ole praegune arengutempo piisav, et jõuda Euroopa Liidu digikümnendi eesmärkideni. Samuti ei suudeta praeguse tempoga piisavalt kiiresti lahendada digiajastuga kaasnevaid probleeme.
Kolm valdkonda, kus on vaja kiiresti tegutseda
Aruandes tuuakse esile kolm oskustega seotud valdkonda, kus olemasolevate puudujääkide vähendamiseks tuleb eriti kiiresti tegutseda.
1) Digioskused
ELi 2030. aasta digikümnendi eesmärkide kohaselt peaks 80 %-l ELi kodanikest olema algtasemel digioskused ning Euroopa Liidus töötaks 20 miljonit IKT-spetsialisti.
2026. aastal on üle 60 %-l eurooplastest algtasemel digikirjaoskused ja tehnilised teadmised. IKT-spetsialistide osakaal tööturul on aga märksa väiksem. 2025. aastal moodustasid nad kogu tööjõust 5 protsenti ehk vaid poole eesmärgiks seatud 10 protsendist. Naised on IT-töömaailmas endiselt märkimisväärselt alaesindatud, moodustades vähem kui 20 % IKT-spetsialistidest.
2) Digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes
Iga viies Euroopa ettevõte on võtnud tehisintellekti kasutusele oma igapäevases tegevuses. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas tehisintellekti kasutamine 2025. aastal 48 %. Pilvandmetöötlust kasutab ligi pool ettevõtetest ehk 46,5 % ning andmetega töötab peaaegu 40 % ettevõtetest.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, esindades peaaegu kõiki Euroopa ettevõtjaid. Siiski on neil jätkuvalt probleeme oskuste, ressursside, juurdepääsu ja taristuga seotud takistustega, hoolimata aruandes täheldatud väikeettevõtete digitaalse küpsuse paranemisest.
3) Digitehnoloogia arenguga kaasnevad ühiskondlikud probleemid
Digitaliseerimisega kaasnevad ka kasvavad ühiskondlikud riskid.
Üle 90 protsendi eurooplastest tunneb muret haavatavate inimeste ja eriti laste kaitsmise pärast. Samuti teeb 87 protsendile inimestest muret veebis leviv manipuleerimine, väärinfo ning eksitav või kahjulik tehisintellekti loodud sisu.Peaaegu kõik eurooplased (80%) usuvad, et tehisintellekti tuleks reguleerida ettevaatlikult.
Kui lähedal on Euroopa ELi digikümnendi eesmärkidele?
Alates 2022. aastast on digikümnendi poliitikaprogramm andnud Euroopa digiarengule ühise suuna. Selle eesmärk on muuta ühiskond digitaalsemaks, inimesekesksemaks ja Euroopa Liidu põhiväärtustega paremini kooskõlas olevaks.
Programm ühendab ühised eesmärgid, pideva seire ning liikmesriikide tegevuse. Liikmesriigid koostavad selleks riiklikud digikümnendi tegevuskavad ning Euroopa tasandil koordineeritakse koostööd digikümnendi nõukogu kaudu.
Nagu on näidatud joonisel 1, on edusammud mitmes valdkonnas nii mõõdetavad kui ka käegakatsutavad. Kuid põhiaspektid, sealhulgas oskuste arendamisega seotud aspektid, on maha jäänud.
Üks selge näide on IKT-spetsialistide arv, mille kasv on aeglustunud. Ka elanike põhiliste digioskuste parandamine ei edene piisavalt kiiresti.
Digitaalsete avalike teenuste areng on liikmesriigiti ebaühtlane. Nii inimestele kui ka ettevõtetele mõeldud digiteenused jõuavad praeguste hinnangute järgi 2030. aastaks vaid umbes 90 protsendini seatud eesmärgist.
Digioskused: 2030. aasta eesmärkideni on veel pikk tee
Digikümnendi poliitikaprogrammis kirjeldatud digipööre seab tehnoloogiliste muutuste keskmesse inimesed.
Aruandes käsitletakse digioskusi nii Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse aluse kui ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu eeldusena. Euroopa Liidu puudujäägid on suured nii inimeste põhiliste digioskuste kui ka IKT-spetsialistide arvu puhul.
Põhilised digioskuste eesmärk võib täituda seitse aastat hiljem
uigi liikmesriigid on lubanud digiarengusse palju investeerida, ei liigu Euroopa Liit praegu piisavalt kiiresti selle poole, et 2030. aastaks oleks põhilised digioskused 80 % inimestest. Praeguse tempo jätkudes jõutakse selle eesmärgini alles 2037. aastal.
Riiklikes digikümnendi tegevuskavades lubatud investeeringute kogumaht on ligi 300 miljardit eurot. Sellest 205,9 miljardit eurot tuleb avalikest vahenditest, mis moodustab veidi üle ühe protsendi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist.
Praegu on põhilised digioskused vaid umbes 60 % eurooplastest. Senise arengutempo juures kasvab see näitaja 2030. aastaks hinnanguliselt üksnes 68 %.Digioskused on keskmisest kehvemad vanemaealistel, väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimestel ning maapiirkondade elanikel. Just nendes rühmades on digitaalse tõrjutuse oht kõige suurem.
Üks peamisi probleeme on see, et olemasolevad koolitussüsteemid ei jõua piisavalt hästi kõige haavatavamate inimesteni. Samuti keskenduvad digioskustesse tehtavad investeeringud peamiselt formaalharidusele ja üldisele digitaalsele kaasatusele, kuid raskemini kaasatavate sihtrühmadeni jõutakse endiselt vähe.
Kolmas probleem on tehnoloogia väga kiire areng. Praegune eesmärk, mille kohaselt peaks põhilised digioskused olema 80 % inimestest, seati enne tehisintellekti laialdast levikut. Kuigi tehisintellektikirjaoskusele pööratakse üha rohkem tähelepanu, ei ole areng selles valdkonnas veel piisav. Seetõttu võib juhtuda, et isegi praeguse eesmärgi saavutamine ei taga 2030. aastaks tegelikus elus vajalikke oskusi.
IKT-spetsialistide puudus muutub strateegiliseks probleemiks
IKT-spetsialistide arvu suurendamiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest puudujääk võrreldes digikümnendi eesmärgiga on väga suur. Tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed võivad aidata lahendada paljusid ühiskondlikke probleeme. Nende võimaluste kasutamiseks on aga vaja töötajaid, kellel oleks sobiv kombinatsioon tehnilistest teadmistest ja üldoskustest. Selliseid inimesi ei ole Euroopas praegu piisavalt.
2025. aastal töötas Euroopa Liidus 10,5 miljonit IKT-spetsialisti. See tähendab, et 2030. aastaks seatud eesmärgist oli täidetud vaid veidi üle poole. Samal ajal muutub töömaailm kiiresti ja vajadus uute oskuste järele kasvab. Sellel on mitu põhjust.
Esiteks ei koolitata Euroopas piisavalt IKT-valdkonna lõpetajaid, mis süvendab tööturu kitsaskohti.
2023. aastal lõpetas IKT-eriala vaid 2,7 noort tuhande kohta. Ameerika Ühendriikides oli sama näitaja 3,7 ja Ühendkuningriigis 4,6. See näitab, et spetsialistide puudust ei saa lahendada ainult töötajate täiendus- ja ümberõppega. Vajalikud on sihipärased investeeringud kogu haridussüsteemi alates varasest koolieast kuni kõrghariduseni. Teiseks ei vasta töötajate praegused oskused piisavalt sellele, mida tööturg vajab.
Tehisintellekt, pilvetehnoloogia ja andmetöötlus on arenenud nii kiiresti, et haridusasutustel ja koolitusprogrammidel on keeruline muutustega sammu pidada.Olukorda muudavad keerulisemaks ka üksikute tehnoloogiaettevõtete toodetele keskenduvad tunnistused, mis vähendavad töötajate oskuste universaalsust ja tööturu paindlikkust.
Kolmandaks püsib tehnoloogiavaldkonnas suur sooline ebavõrdsus ja areng selle vähendamisel on olnud aeglane. See probleem algab juba haridusteel: vähem tüdrukuid huvitub loodus- ja täppisteadustest ning tehnoloogiast, vähem noori naisi valib vastava eriala ning vähem naisi jõuab tehnoloogiavaldkonna ametitesse. 2025. aasta märtsis käivitatud Euroopa Liidu strateegiline STEM-hariduse tegevuskava aitab seada loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia haridus- ja oskuspoliitika keskmesse. Samuti loob see poliitilise ja rahalise raamistiku STEM-hariduse kvaliteedi ja valdkonnas osalemise parandamiseks.
Lisaks ei piirdu vajadus kõrgetasemeliste digioskuste järele enam üksnes IKT-sektoriga. Tehisintellekti kasutatakse üha rohkem tervishoius, tootmises, logistikas, avalikus halduses ja paljudes teistes valdkondades. Seetõttu on vajadus digioskustega töötajate järele suurem, kui senised tööjõuprognoosid näitavad. 2026. aasta veebruaris Indias käivitatud European Legal Gateway Office’i katseprojekt on samm õiges suunas, sest see tunnistab Euroopa vajadust meelitada siia rohkem rahvusvahelisi talente.
Täiendav lugemine
Euroopa Komisjon avaldas digikümnendi olukorda käistleva 2026. aasta materjaide paketi 17. juunil 2026. Paketti kuulub Digikümnendi olukord 2026: struktuursete puudujuääkide vähendamine ja investeeringute kaasamine 2030. aastaks ning edaspidiseks, aruande lisad ja liikmesriikide ülevaated. Paketti osa on ka Euroopa komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab soovitusi ja üldist analüüsi Euroopa Liidu olukorra kohta.