Tänavune juuni oli Lääne-Euroopas kõigi aegade kuumim ning kuumalained purustasid rekordeid enamikus ELi liikmesriikides. See pani inimesi otsima erinevaid võimalusi palavuse eest pääsemiseks.
Pariisis muudeti Seine’i kanalid kohalikele elanikele ujumiskohtadeks, Berliinis aga kasutas politsei tavaliselt meeleavaldajate laialiajamiseks mõeldud veekahureid inimeste jahutamiseks. Ka Brüssel ei jäänud kuumusest puutumata – Euroopa Parlamendi kõrval korraldati protestiujumine, millega juhiti tähelepanu avalike ujumiskohtade vähesusele.
29. juunil 2026 kogunesid Brüsselis riiklike digioskuste ja töökohtade koalitsioonide esindajad, et arutada Euroopa Komisjoni ja HaDEA esindajatega digioskuste arengut, peamisi probleeme ja järgmisi samme.
Riiklikud koalitsioonid ühendavad eri valdkondade tegijaid
Euroopa Komisjoni 2026. aasta digikümnendi aruande järgi ei jõua EL praeguse arengutempoga 2030. aastaks seatud eesmärkideni. Eesmärk on, et vähemalt 80%-l inimestest oleksid 2030. aastaks vähemalt baastasemel digioskused. Praeguse tempo juures jõutakse selleni aga alles 2037. aastal.
Puudu on ka IKT-spetsialistidest. 2025. aastal töötas Euroopas 10,5 miljonit IKT-spetsialisti, kuid 2030. aasta eesmärk on 20 miljonit.
Digioskuste areng peab kiirenema
Euroopa Komisjoni 2026. aasta digikümnendi aruande järgi ei jõua EL praeguse tempoga 2030. aastaks seatud eesmärkideni. Eesmärk on, et vähemalt 80%-l inimestest oleksid 2030. aastaks vähemalt baastasemel digioskused. Praeguse arengutempo juures jõutakse selleni alles 2037. aastal. Puudu on ka IKT-spetsialistidest. 2025. aastal töötas Euroopas 10,5 miljonit IKT-spetsialisti, kuid 2030. aasta eesmärk on 20 miljonit.
Milline on olukord eri riikides?
Riikliku koalitsiooni esindajad arutasid edusamme, probleeme ja prioriteete riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võttes arvesse 2026. aasta digikümnendi aruandes esitatud uusi näitajaid.
Belgias on üheks suuremaks probleemiks erinevus tööturul vajatavate oskuste ja haridussüsteemi pakutava vahel. Tehisintellekt muudab kiiresti ka IKT- ja küberturvalisuse töökohti ning lisaks erialastele teadmistele muutuvad üha tähtsamaks kohanemisvõime ja suhtumine õppimisse. Küpros pöörab rohkem tähelepanu vanemaealiste ja väiksema sissetulekuga inimeste digioskustele. Avalikus sektoris katsetatakse juba tehisintellekti tööriistu.
Tšehhi kuulub digioskuste poolest Euroopa edukamate riikide hulka. Koolides kasutusele võetud uus informaatika õppekava on andnud häid tulemusi, kuid IKT-spetsialiste on endiselt liiga vähe. Naiste osakaal valdkonnas on vaid 13%. Taani on üks maailma kõige digitaalsemaid riike ning 80% baastasemel digioskuste eesmärk on seal juba saavutatud. Samas ei jätku ülikoolides piisavalt õppekohti kõigile IKT-erialasid õppida soovijatele.
Iirimaa on samuti saavutanud 80% eesmärgi. Nüüd keskendutakse sellele, kuidas aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel tehisintellekti paremini kasutusele võtta ning kuidas töötajate oskusi täiendada. Kreekas ja Ungaris on üks suuremaid küsimusi vanemaealiste digioskuste arendamine. Tehisintellekti ajastul peetakse järjest olulisemaks kriitilist mõtlemist, algoritmilist mõtlemist ning meedia- ja digipädevust.
Saksamaal napib IKT-spetsialiste ning haridus- ja täiendõppesüsteem on üsna killustunud. Uus riiklik koalitsioon keskendub organisatsioonide koostöö tugevdamisele ja digioskuste tähtsuse paremale teadvustamisele. Itaalias on digioskuste tase viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Praegu on vähemalt baastasemel digioskused ligi 55%-l 16–74-aastastest elanikest. IKT-spetsialistide osakaal jääb aga endiselt alla ELi keskmise.
Lätis ja Leedus on digioskused samuti paranenud, kuid mõlemas riigis napib IKT-spetsialiste ning suured erinevused püsivad eri vanuserühmade ja piirkondade vahel.
Maltal investeeritakse aktiivselt tehisintellekti, digitaristusse ja inimeste oskustesse. Üle 14 000 inimese on juba läbinud riigi toetatud tehisintellekti teadmisi arendava veebikursuse. Portugalis areneb digioskuste tase aeglaselt, kuid järjepidevalt. Vähemalt baastasemel digioskused on 69%-l elanikkonnast. Uued programmid keskenduvad muu hulgas tüdrukute tehnoloogiaharidusele ning inimeste ümber- ja täiendõppele.
Rumeenia tugevuseks on väga hea digitaristu, kuid digiteenuste kasutamine ja elanike digioskused jäävad veel soovitud tasemest maha. Slovakkia valmistab ette tehisintellekti kasutamist hariduses käsitlevaid uusi reegleid ning keskendub kriitilise mõtlemise, internetiturvalisuse ja digioskuste arendamisele. Ukraina arendab kiiresti oma digimajandust. Riigis tegutseb üle 21 600 iduettevõtte ja umbes 146 000 IT-spetsialisti. Ukraina uus riiklik koalitsioon ühendab enam kui sada avaliku ja erasektori partnerit. Austria keskendub tehisintellekti laiemale ja kaasavamale kasutuselevõtule ning on kasutusele võtnud DigComp 3.0 raamistiku. Samuti plaanitakse hakata tehisintellekti koolides eraldi õppeainena õpetama.
Mida oodatakse Euroopa digioskuste ja töökohtade platvormilt?
- rohkem ja kiiremini infot rahastusvõimaluste kohta;
- paremaid võimalusi kogemuste ja heade tavade jagamiseks;
- rohkem ühiseid töörühmi;
- selgemaid ja paremini võrreldavaid riikide digioskuste andmeid;
- rohkem IT-spetsialistidele mõeldud koolitusi ja karjääriinfot;
- lihtsamat sisujagamist riiklike veebilehtede ja Euroopa platvormi vahel;
- rohkem teavet digitaalse sõltumatuse ja küberturvalisuse kohta;
- selgemat platvormi ülesehitust ja kasutajasõbralikumat otsingut;
- rohkem personaalseid teavitusi ja mentorlusvõimalusi;
- tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Lisalugemist
Riiklikud koalitsioonid aitavad ühendada Euroopa digioskuste eesmärgid iga riigi tegelike vajadustega. Nad toovad kokku eri valdkondade organisatsioonid, jagavad kogemusi ja koolitusvõimalusi ning aitavad inimestel oma digioskusi arendada. Lisateavet ELi liikmesriikide riiklike koalitsioonide kohta leiate siit,
Tutvuge ka platvormi „Digital Skills & Jobs“ interaktiivse kaardiga, et saada visuaalne ülevaade digioskuste ja IKT-ekspertide olukorrast igas riigis.