Koolis saavad tüdrukud loodusteadustes ja matemaatikas poistega sama hästi hakkama. Euroopa tehnoloogiasektoris on aga naisi juhtivatel ametikohtadel endiselt vähe. Erinevus tekib haridustee ja karjääri jooksul – ülikoolis, esimestel töökohtadel ja hiljem juhtivatele ametikohtadele liikumisel.
Nüüd on paremini näha, kus naised digivaldkonnast kõrvale jäävad
ELi rahastatud projekti „Connecting Women in Digital“ raames loodud indeks jälgib naiste osalust digivaldkonnas kõigis 27 ELi liikmesriigis ja neljas võrdlusriigis. Vaadeldakse kogu teekonda alates STEM-õppest keskhariduses kuni juhtivate ametikohtadeni IKT-valdkonnas.
Indeks annab igale riigile hinnangu selle põhjal, kui hästi on seal saavutatud sooline tasakaal digivaldkonnas. Kogutud andmed aitavad näha, millistes haridus- ja karjäärietappides naiste osalus kõige enam väheneb.
Mida andmed näitavad?
ELi keskmine tulemus on 51,7 punkti, samal ajal kui Rootsi tulemus on 76,2 punkti. Juhtimise näitaja keskmine tulemus on ELis 53,3 punkti, mis näitab, et naiste vähene esindatus digivaldkonna juhtivatel ametikohtadel on probleem paljudes Euroopa riikides.
WiD indeks vaatleb nelja valdkonda: STEM-haridust, IKT-haridust, töötamist digivaldkonnas ja juhtimist. Andmetest selgub, et:
- head tulemused ühes valdkonnas ei tähenda tingimata häid tulemusi teistes
- mõnes riigis on naiste osalus IKT-hariduses kõrge, mis näitab, et tüdrukute digioskustesse investeerimine annab tulemusi;
- samades riikides võib aga hiljem tekkida probleem naiste digivaldkonnas töötamise või juhtivatele ametikohtadele jõudmisega.
See erinevus on oluline. Kui riik panustab naiste digioskuste arendamisse, kuid naised hiljem sektorisse tööle ei jää, jääb osa sellest potentsiaalist kasutamata.
Samuti võib riigis olla palju digivaldkonnas töötavaid naisi, kuid vähe naisi juhtivatel ametikohtadel. Sellisel juhul võib probleemiks olla niinimetatud klaaslagi, mis takistab edasist karjääriliikumist.
WiD indeks aitab neid erinevusi riikide kaupa paremini nähtavaks teha.
Andmed, mida saab kasutada otsuste tegemisel
WiD indeksi juurde kuuluv interaktiivne töölaud võimaldab poliitikakujundajatel, tööandjatel ja haridustöötajatel vaadata oma riigi tulemusi ning võrrelda erinevaid näitajaid.
Näiteks vajab riik, kus IKT-erialade lõpetajate seas on palju naisi, kuid vähesed neist jäävad sektorisse tööle, teistsuguseid lahendusi kui riik, kus peamine probleem on naiste vähene jõudmine juhtivatele ametikohtadele. Indeks toob välja ka andmete piirangud. Juhtivate ametikohtade kohta kasutatakse eraldi küsitluse tulemusi, sest ühtlustatud ametlikku statistikat naiste osaluse kohta digivaldkonna juhtimises on ELis väga vähe. Ka andmete puudumine näitab, et sellele teemale tuleb rohkem tähelepanu pöörata.
Andmetest tegudeni
Digitaalse soolise lõhe vähendamine ei puuduta ainult võrdõiguslikkust. See on seotud ka talentide kasutamise, konkurentsivõime, majanduskasvu ja Euroopa digitaalse tulevikuga.
WiD indeks annab senisest parema andmepõhise ülevaate sellest, kus probleemid tekivad. Järgmine samm on kasutada neid teadmisi sobivate lahenduste leidmiseks.