Euroopa Komisjoni 5. märtsil 2025 vastu võetud oskuste liidu paketton oluline samm Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisel. Selle keskmes on inimeste oskuste arendamine ning paremate võimaluste loomine õppimiseks, töötamiseks ja oma teadmiste täiendamiseks. Koos põhioskuste tegevuskava ja STEM-hariduse strateegilise kavaga on oskuste liit üks Euroopa Komisjoni esimese 100 päeva olulisemaid algatusi.
Fookuses on nii põhi- kui ka kõrgtasemel digioskused
Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT) loob neli uut kõrgtasemel digioskuste akadeemiat, mis keskenduvad:
- tehisintellektile;
- kvanttehnoloogiale;
- virtuaalmaailmadele;
- pooljuhtidele.
Samuti toetatakse digitaalsete tehnoloogiate ja nende rakendamisega seotud ühiste Euroopa õppekavade ja tulevikukraadide arendamist. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadele, kus digitehnoloogial on üha suurem roll, näiteks tervishoid ja biotehnoloogia. Peagi on kavas alustada ka Destination Earthi tehnoloogiate, sealhulgas kliimamudelite kasutamisega seotud koolitustega.
Lisaks plaanib DG CNECT käivitada Euroopa kõrgtasemel digioskuste võistlused, mis annavad noortele rohkem võimalusi kaasa lüüa tipptasemel digitehnoloogiate arendamises.
29. jaanuaril 2025 vastu võetud konkurentsivõime kompassis on oskuste arendamine ja kvaliteetsete töökohtade loomine nimetatud üheks keskseks meetmeks Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku heaolu tugevdamisel. Oskuste liit toetab seda eesmärki, aidates kujundada kvaliteetseid, kaasavaid ja muutustega kohanevaid haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise süsteeme. Tähelepanu pööratakse nii inimeste põhioskuste parandamisele kui ka sellele, et täiskasvanutel oleks kogu tööelu jooksul võimalik oma oskusi täiendada ja vajaduse korral ümber õppida. Samuti soovitakse lihtsustada ettevõtete jaoks töötajate värbamist kogu ELis, hoida Euroopas vajalikke oskusi ja talente ning luua oskuste arendamiseks tugevam ja paremini toimiv juhtimisraamistik.
Inimkeskne lahendus oskuste ja talentide nappusele
Oskuste liidu meetmed peaksid aitama suurendada Euroopa ettevõtete võimekust, pöörates erilist tähelepanu nii põhioskustele kui ka tulevikus üha olulisematele oskustele, sealhulgas STEM- ja kõrgtasemel digioskustele. Kavandatud pilootalgatused, nagu põhioskuste toetuskava (Basic Skills Support Scheme) ja oskuste garantii (Skills Guarantee), peaksid aitama parandada inimeste põhioskusi ning muutma täiendus- ja ümberõppe võimalused paremini kättesaadavaks kogu elu jooksul. Oskuste ülekantavuse (Skills Portability) algatuse eesmärk on omakorda lihtsustada ettevõtete värbamist kogu ELis. Selleks edendatakse digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kasutamist ning muudetakse lihtsamaks eri riikides omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine. See peaks toetama ka Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet.
Talentide Euroopasse meelitamiseks on kavandatud ka uusi meetmeid. Marie Skłodowska-Curie programmi pilootkonkursi „Choose Europe“ eesmärk on tuua Euroopasse tipptasemel teadlasi ja spetsialiste kogu maailmast. Algatuse eelarve on kokku 22,5 miljonit eurot ning see peaks pakkuma rahvusvahelistele talentidele häid töötingimusi ja tugevaid karjäärivõimalusi teadustöös.
Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku heaks kiidavad, loob komisjon ka ELi talendireservi (EU Talent Pool). Selle kaudu soovitakse lihtsustada väljaspool ELi elavate erineva kvalifikatsioonitasemega töötajate värbamist, eelkõige valdkondadesse, kus tööjõupuudus on kõige suurem.
Oskuste liidu loomise taustal on järjest teravam tööjõu- ja oskuste nappus. Ligi neli viiest Euroopa VKEst ei suuda leida vajalike oskustega töötajaid. Eriti suur on puudus sellistes kiiresti arenevates valdkondades nagu tehisintellekt ja kvanttehnoloogia. Kiire tehnoloogilise arenguga on keeruline sammu pidada ka haridus- ja koolitussüsteemidel. Paljudel noortel puuduvad endiselt vajalikud põhilised digioskused ning mõnes ELi liikmesriigis on halvenenud ka noorte matemaatika-, lugemis- ja loodusteaduste oskused. Samuti peaks senisest rohkem täiskasvanuid osalema hariduses ja koolitustel. Peaaegu pooltel ELi elanikest puuduvad praegu piisavad põhilised digioskused, kuigi enamik tänapäeva töökohti eeldab neid ühel või teisel kujul.