Tööjõu- ja oskuste nappus suureneb kõigis ELi liikmesriikides ning probleemi lahendamisel on keskne roll inimeste suuremal osalemisel tööturul. Kuigi ELi üldine tööhõivemäär on paranenud, on oskuste puudujääk endiselt märgatav. Eriti puudutab see ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi, nagu pagulased ja sisserändajad, naised ning noored.
Eurostati hinnangul on praegu 21% 20–64-aastastest inimestest tööturul mitteaktiivsed ning vajavad tööturule sisenemiseks sihipärast tuge. See tähendab, et märkimisväärne osa võimalikust tööjõupotentsiaalist jääb praegu kasutamata.
Kui suur on tööjõu- ja oskuste puudujääk?
Oskustega töötajate nappusest annavad teada eri suuruses ja eri sektorites tegutsevad ettevõtted kogu ELis ning eriti terav on probleem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt leidis neli viiest VKEst, et sobivate oskustega töötajate leidmine on keeruline, ning enam kui pooltel oli raskusi kvalifitseeritud töötajate hoidmisega. Puudujäägi ulatuse hindamiseks ja selle vähendamiseks on Euroopa Komisjon määratlenud 42 ametit, mida peetakse kogu ELis tööjõupuudusega ametiteks. Tööjõupuudus püsib kõigis sektorites.
Allikas: ESDE 2023.
Üleminek rohelisemale ja digitaalsemale majandusele muudab juba praegu seda, milliseid oskusi tööturul vajatakse, ning võib süvendada lõhet olemasolevate oskuste ja tööturu vajaduste vahel. Ainuüksi taastuvenergia sektoris luuakse 2030. aastaks hinnanguliselt 3,5 miljonit uut töökohta. 2023. aasta Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes (ESDE) võib strateegiliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmiseks vajaliku ümberõppe ja oskuste täiendamise investeeringute vajadus ulatuda 2030. aastani 1,7–4,1 miljardi euroni. Sõltuvalt stsenaariumist tähendab see hinnanguliselt 198 000–468 000 täiendavat töökohta.
Ka kõrgtehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja suurandmete, laialdasem kasutuselevõtt peaks suurendama tööhõivet, kuid võib samal ajal süvendada oskuste nappust.
Kuidas tuua tööturule rohkem seni kõrvale jäänud inimesi?
Suur osa ELi tööturu kasutamata potentsiaalist peitub nende ühiskonnarühmade aktiivsemas kaasamises, kes on digiüleminekust seni rohkem kõrvale jäänud. Eelkõige puudutab see naisi, madalama kvalifikatsiooniga täiskasvanuid, pagulasi ja sisserändajaid ning nooremaid ja vanemaid inimesi. Nende rühmade väiksem osalemine tööturul süvendab tööjõupuudust ja tekitab täiendavaid kitsaskohti. Kõige suurem potentsiaal tööturul osalemise suurendamiseks on naiste seas – nende aktiivsem kaasamine võiks 2030. aastaks tuua tööturule juurde ligikaudu 17,3 miljonit inimest.
Allikas: ESDE 2023. ESDE Review 2023 (europa.eu)
Tegevuskava: viis suunda tööjõu- ja oskuste nappuse vähendamiseks
EL ei alusta nullist. Tegevuskava on üks Euroopa oskusteaasta peamisi tulemusi. Euroopa oskusteaasta oli kogu ELi hõlmav algatus, mille eesmärk oli toetada inimesi kvaliteetse töö leidmisel ning aidata neil omandada selleks vajalikud oskused.Tegevuskava tugineb juba olemasolevatele ELi ja liikmesriikide poliitika- ja rahastusmeetmetele ning sotsiaalpartnerite panusele, kellega kava koostamisel konsulteeriti. Samuti toetub see Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavale, Euroopa poolaasta raames antavatele poliitikasoovitustele ja ELi rahastusele.
Oskuste pakti raames on koolitust saanud 3,5 miljonit töötajat. EL investeerib oskuste arendamise programmidesse ligikaudu 65 miljardit eurot, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ning Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu. Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit sõnas:
„Euroopa tööturg on jõudnud pöördepunkti. Ettevõtetel on keeruline leida vabadele ametikohtadele sobivaid töötajaid ning see pidurdab nende arengut. Samal ajal on meil võimalus tuua tööturule rohkem inimesi, valmistada neid ette suure nõudlusega ametiteks ning tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Komisjon on juba rakendanud mitmeid meetmeid koolitusvõimaluste suurendamiseks, töötingimuste parandamiseks ja sotsiaalpartnerite rolli tugevdamiseks, kuid teha saab ja tuleb veel rohkem. Ühise pingutusega saame tööjõu- ja oskuste nappust leevendada ning kujundada majanduse, mis töötab inimeste heaks.“
Tegevuskava elluviimine on oluline ELi 2030. aasta tööhõive- ja oskuste eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk on jõuda 78% tööhõivemäärani ning selleni, et vähemalt 60% täiskasvanutest osaleks igal aastal koolitusel.
Tegevuskava keskendub viiele vadlkonnale:
- tööturul alaesindatud inimeste tööturule sisenemise toetamine;
- oskuste arendamise, koolituse ja hariduse toetamine;
- töötingimuste parandamine;
- töötajate ja õppijate õiglase ELi-sisese liikuvuse parandamine;
- talentide ligimeelitamine väljastpoolt Euroopa Liitu
Lisalugemist
Tutvuda saab Euroopa Komisjoni tegevuskava teatisega ning lühema ja ülevaatlikuma teabelehega. Jälgige kindlasti viimaseid arenguid otse Euroopa Komisjoni veebilehel.