Euroopa Komisjon ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) tutvustasid 18. juunil üldhariduskoolidele mõeldud tehisintellektikirjaoskuse raamistikku AILit. See annab koolidele ühise lähtekoha, kuidas tehisintellektiga seotud teadmisi ja oskusi õppetöösse lõimida. Rahvusvaheliste ekspertide (sealhulgas CodeAI)kaasabil loodud raamistik sisaldab ka praktilisi näiteid, mida õpetajad saavad tunnis kasutada. Nii aitab see muuta tehisintellektikirjaoskuse sisukaks ja praktiliseks õpikogemuseks.
Raamistikku esitleti Brüsselis Euroopa digihariduse keskuse suursündmusel „Collaborate for Impact: Advancing European Digital Education and Skills“.
Mis on tehisintellektikirjaoskus?
Tehisintellektikirjaoskus aitab inimestel teha teadlikke otsuseid AI võimaluste ja riskide kohta nii enda, kogukonna kui ka ühiskonna vaates. See ei tähenda üksnes oskust kasutada tehisintellekti tööriistu. Sama oluline on mõista, kuidas tehisintellekt toimib, ning osata kriitiliselt hinnata selle mõju igapäevaelule.
Peamised probleemid on järgmised:
- puudub ühine arusaam sellest, mida tehisintellektikirjaoskus tähendab
- haridussüsteemides rakendatakse seda ebaühtlaselt
- tehisintellekti kohta levib väärarusaamu
- teadmised tehisintellekti toel toimivatest tõhustatest õpetamisviisidest on piiratud
Nende takistuste vähendamine aitab õppijatel kasutada tehisintellekti loovamalt, vastutustundlikumalt ja tulemuslikumalt. Raamistik loob tehisintellektikirjaoskusele ühise aluse, kuid võimaldab seda kohandada erinevate haridussüsteemide, koolide ja õppijate vajadustega.
Kellele on AILiti raamistik mõeldud?
- Õpetajatele pakub raamistik mõtteid, kuidas tehisintellekt saab õppimist toetada ning kuidas AI-oskusi õppekavasse lõimida
- Haridusjuhtidele pakub see suuniseid, kuidas arendada koolis või organisatsioonis tehisintellektikirjaoskust toetavaid tegevusi ja algatusi
- Poliitikakujundajatele annab raamistik praktilisi ja teadusuuringutele tuginevaid soovitusi hariduspoliitika kujundamiseks
- Õppedisaineritele selgitab see, kuidas lisada tehisintellektikirjaoskus õppesisusse ja õpetajate koolitusmaterjalidesse
Raamistik koosneb neljast mõõtmest, mis kirjeldavad, kuidas õppijad tehisintellektiga suhestuvad, selle abil loovad, seda haldavad ja kujundavad. Lisaks hõlmab raamistik 19 pädevust, mis on jaotatud teadmiste, oskuste ja hoiakute järgi. Praktilistes osades kirjeldatakse õppijatele esitatavaid ootusi, õppimisstsenaariume ja klassiruumi näiteid, mis toetavad raamistiku rakendamist koolides.
Euroopa digihariduse eesmärgid
Raamistik toetab Euroopa Liidu püüdlusi pakkuda kvaliteetset, kaasavat ja tulevikku suunatud digiõpet ning aitab saavutada digiõppe tegevuskava ja oskuste liidu eesmärke, aidates õppijatel arendada pädevusi, mis on vajalikud kiiresti areneva digi- ja tehisintellektipõhise ühiskonna jaoks.
Veel sel aastal kavandatav hariduspakett pakub täiendavat tuge haridussüsteemide kohandamisel digi- ja tehisintellektipöördega ning kõigile võrdse juurdepääsu tagamisel digiharidusele.
Tehisintellektikirjaoskuse raamistik täiendab ka mitut Euroopa algatust ja poliitilist prioriteeti:
- PISA 2029 meedia- ja tehisintellektialase kirjaoskuse (MAIL) hindamine
- Ajakohastatud eetikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti kasutamise kohta
- Tehisintellekti käsitlev õigusakt
- Euroopa digipädevuse raamistik (DigComp 3.0)
Koos loovad need materjalid ühise aluse, mis aitab järgmisel põlvkonnal tehisintellekti mõista, kasutada ja kujundada enesekindlalt, vastutustundlikult ning eesmärgipäraselt.