Öelda, et elame huvitaval ajal, oleks alahinnang. Maailm meie ümber muutub enneolematu kiirusega ning see mõjutab üha enam seda, kuidas me õpime, elame ja töötame. Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta raport töökohtade tuleviku kohta ilmub ajal, mil tehisintellekt, automatiseerimine ja demograafilised muutused raputavad nii Euroopa majandust kui ka ühiskonda.
Seisame omamoodi paradoksaalses olukorras: kuidas valmistuda tulevikuks, mis on juba kohal, ning tagada, et meie oskused vastaksid tööturu vajadustele ajal, mil töömaailm läbib põhjalikku muutust?
Vajalikud oskused ja tegelikud oskused
Selle muutuse mõju on näha kogu Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni 2025. aasta digikümnendi aruande kohaselt on oskuste puudujääk endiselt suurim takistus digi- ja rohepöörde elluviimisel. Samuti pidurdab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide nappus innovatsiooni arengut.
Sarnasele probleemile viitab ka WEFi raport. Enam kui pooled küsitletud tööandjatest (63%) peavad oskuste puudujääki suurimaks takistuseks ettevõtete arengule ja ümberkujundamisele. Kuna tehnoloogiamaailm areneb kiiresti ja esitab töötajatele pidevalt uusi nõudmisi, tuleb ümber mõtestada ka see, kuidas oskusi hinnatakse ja arendatakse.
Sarnasele probleemile viitab ka WEFi raport. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas hiljuti oma digipädevuse raamistiku (DigComp) 3.0 väljaande, mis määrab uuesti, mida tähendab digipädevus kodanike, ettevõtete ja haridusasutuste jaoks.
Ka Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) värske aruanne näitab, et tööturg liigub rutiinsete ülesannete juurest üha enam analüütilise mõtlemise, tehnoloogilise kirjaoskuse ja elukestva õppe poole. WEFi raporti kohaselt on analüütiline mõtlemine jätkuvalt kõige olulisem oskus: seitse ettevõtet kümnest peavad seda 2025. aastal hädavajalikuks. Sellele järgnevad vastupidavus, paindlikkus, kohanemisvõime, juhtimisoskus ja sotsiaalne mõju.
Raport põhineb enam kui tuhande juhtiva tööandja hinnangutel 55 riigist ja 22 majandussektorist. Kokku esindavad uuringus osalenud organisatsioonid enam kui 14 miljonit töötajat.
Raporti peamised järeldused
Tehisintellekti investeeringud kasvavad kiiresti
Esmapilgul paistab pilt positiivne. Ülemaailmne töötuse määr on langenud madalaimale tasemele alates 1991. aastast ning jääb alla viie protsendi.
Samas on investeeringud tehisintellekti pärast ChatGPT turuletoomist 2022. aasta novembris kasvanud kaheksakordseks. Märkimisväärselt on suurenenud ka nõudlus generatiivse tehisintellekti (GenAI) oskuste järele nii ettevõtete kui ka üksikisikute seas.
Coursera andmed, mida kasutati raporti koostamisel, näitavad, et eraisikud keskenduvad eelkõige generatiivse tehisintellekti alusteadmiste omandamisele. Õpitakse näiteks käskluste koostamist (prompt engineering), tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist ning tehnoloogiaga seotud strateegilist otsustamist.
Ülemaailmselt keskenduvad üksikud õppijad GenAI põhitõdedele, arendades oskusi sellistes valdkondades nagu kiire projekteerimine, vastutustundlik tehisintellekti kasutamine ja tehnoloogiaga seotud strateegiliste otsuste tegemine.
Seevastu ettevõtete poolt toetatavad õppijatele mõeldud materjalid on praktilisemad ja töökohaks valmis rakendused. Ettevõtte toetatud koolituse prioriteet on tehisintellekti vahendite kasutamine tootlikkuse suurendamiseks (Exceli teadmiste parandamine, lihtsate rutiinsete ülesannete automatiseerimine või tehisintellektil põhinevate rakenduste tõhus kasutamine).
Kõik näitajad siiski positiivset pilti ei näita. Kuigi üleilmne töötuse määr on rekordiliselt madal, ulatub noorte töötus Euroopa Liidus endiselt 13 protsendini.
Milliseid oskusi tulevik vajab?
Oskusnõuete muutumine tähendab, et töötajate täiend- ja ümberõppe vajadus kasvab märkimisväärselt. Raporti hinnangul vajaks 2030. aastaks koolitust või ümberõpet 59 inimest igast sajast töötajast.
Aastatel 2025–2030 mõjutavad majanduses toimuvad muutused ligikaudu veerandit kõigist töökohtadest. Kokku võib 22 % tänastest ametikohtadest kaduda või muutuda põhjalikult. Samas prognoositakse, et 14 % tööhõivest tekib täiesti uute ametite arvelt. See tähendab ligikaudu 170 miljonit uut töökohta kogu maailmas, mis aitab tasakaalustada töökohtade kadumist teistes valdkondades.
Digitehnoloogiate laiem kasutuselevõtt
Raporti kohaselt on digitehnoloogiate kättesaadavuse laiendamine kõige olulisem tegur, mis mõjutab ettevõtete arengut järgmise viie aasta jooksul.Rohkem kui pooled küsitletud tööandjad usuvad, et parem ligipääs digilahendustele muudab põhjalikult nende organisatsioonide toimimist.
Samas peetakse tehisintellekti ja andmetöötluse arengut kõige suurema mõjuga tehnoloogiliseks muutuseks. Koguni 86 % tööandjatest leiab, et tegemist on murrangulise arenguga.
Oluliste muutuste hulka kuuluvad ka robootika ja automatiseerimine (58%) ning energia salvestamise ja jaotamise tehnoloogilised uuendused (41%).
Mõned ametid kasvavad, teised kaovad
Oleks naiivne eeldada, et need muutused mõjutavad kõiki ameteid võrdselt. Mõnes valdkonnas kasvab tööjõuvajadus kiiresti, samas kui teistes väheneb see märkimisväärselt.
Nõudlus digitehnoloogiatega seotud oskuste järele kasvab prognooside kohaselt eriti kiiresti. Kõige kiiremini kasvavate oskusvaldkondade hulka kuuluvad tehisintellekt ja suurandmed, arvutivõrgud ja küberturvalisus ning üldine digikirjaoskus.
Tehnoloogiaga seotud rollid on protsentuaalselt kõige kiiremini kasvavad töökohad, sealhulgas suurandmete spetsialistid, finantstehnoloogia insenerid, tehisintellekti ja masinõppe spetsialistid ning tarkvara ja rakenduste arendajad. Rohe- ja energiasüsteemi ümberkujundamise rollid, sealhulgas autonoomsete ja elektrisõidukite spetsialistid, keskkonnainsenerid ja taastuvenergia insenerid, on ka kõige kiiremini kasvavates rollides.
Vaadates tulevikku, on tehnoloogia mõju tööturule vaieldamatu. Raporti kohaselt on see kõige mõjukam tööturu muutuste vedur. Digitehnoloogiate kättesaadavuse laienemine võib luua ligikaudu 19 miljonit uut töökohta, kuid samal ajal muuta üleliigseks umbes 9 miljonit olemasolevat töökohta.
Samamoodi prognoositakse, et tehisintellekti ja andmetöötluse areng loob ligikaudu 11 miljonit uut töökohta ning kaotab umbes 9 miljonit ametikohta – rohkem kui ükski teine tehnoloogiline muutus.
Oskused kui edu võti
Kiiresti muutuvas maailmas peavad muutuma ka töötajate oskused.
Tööandjate hinnangul kasvab järgmise viie aasta jooksul kõige enam vajadus tehnoloogiliste oskuste järele. Raporti kohaselt suureneb nõudlus eelkõige tehisintellekti ja suurandmete, arvutivõrkude ja küberturvalisuse ning tehnoloogilise kirjaoskuse valdkonnas. Olulisemaks muutuvad ka loov ja kriitiline mõtlemine, vastupidavus, paindlikkus ja kohanemisvõime, samuti uudishimu ja elukestev õpe. Juhtimisoskus, sotsiaalne mõju, talentide juhtimine, analüütiline mõtlemine ja keskkonnateadlikkus kuuluvad samuti kümne kõige kiiremini kasvava tähtsusega oskuse hulka aastaks 2030.
Raportist joonistub välja selge sõnum: tehnoloogia muudab tööturgu kiiremini kui kunagi varem, kuid inimeste kohanemisvõime, õppimisvalmidus ja oskuste arendamine jäävad edu peamisteks eeldusteks. Küsimus ei ole üksnes selles, milliseid töökohti tehisintellekt loob või kaotab, vaid selles, kui kiiresti suudavad inimesed ja organisatsioonid omandada oskused, mida uus töömaailm nõuab.
Täiendav lugemine
Kas soovid rohkem teada oskuste arengust, tehnoloogilistest muutustest ja tööturu peamistest trendidest järgmise viie aasta jooksul? Maailma Majandusfoorumi raport annab põhjaliku ülevaate teguritest, mis kujundavad töömaailma lähitulevikus.
Raporti täisteksti saab alla laadida PDF-vormingus ning tutvuda ka selle kokkuvõttega Maailma Majandusfoorumi veebilehel.