Elektroonikatehniku amet on endiselt perspektiivikas – ükskõik, mis aeg ka ei oleks.
TAGASI

Elektroonikatehnik

Elektroonikatehniku kutse nõuab kannatlikkust ja head analüüsivõimet

Ametinimetusena on kasutusel ka elektroonikaseadmete tehnik.

Elektroonikatehniku peamised töövahendid on mikroskoop, multimeeter ehk tester ja teised elektroonika mõõteseadmed. Kõik tehasest väljasaadetavad tooted läbivad kõigepealt põhjaliku kontrolli. Kui mõõtmistulemused ei ole mingil põhjusel nii, nagu ette nähtud, on Ericsson Eesti AS-i elektroonikatehnik Lauri Kirk üks nendest, kelle poole pöördutakse ja toode läheb tehasest välja alles siis, kui kõik ettenähtud testid on positiivselt läbitud.

Lauri ülesandeks on elektroonikatoodetel ehk trükkplaatidel (need väikesed rohelised plaadikesed skeemidega) ja vahemoodulitel esinevate võimalike puuduste põhjuste leidmine. Kui peaks juhtuma, et mõni komponent on saanud kannatada, laseb Lauri selle jootjatel ära parandada. Elektroonikatoodete komponendid on sageli nii väikesed, et palja silmaga neid ei näegi ja nende vaatamiseks on vaja abivahendeid. Lauri usub, et tulevikus tuleb kindlasti juurde uusi ja huvitavaid mõõteseadmeid, mis võimaldavad tehnikul töötada veelgi efektiivsemalt. Erinevate toodete ehituse kohta koolis informatsiooni ei jagata ja seetõttu tuleb igale tootele läheneda tootepõhiselt, uurida skeeme ja komponentide infolehti ning panna see info omavahel kokku – nii tekib arusaam, kuidas seade võiks töötada.

Elektroonikatehniku amet on endiselt perspektiivikas – ükskõik, mis aeg ka ei oleks. Elektroonikaseadmed muutuvad ajaga ka keerulisemaks ja tööd nendega jagub. Automaatjaamad võivad küll teha teste ning koostada tabeleid ja graafikuid, kuid nendest arusaamiseks on vaja inimest, kes neid analüüsib ja lahti mõtestab.

Elektroonikatehnikuks sobib inimene, kes on uudishimulik ja tunneb huvi elektroonikaseadmete ja skeemilahenduste vastu. Kannatlik võiks samuti olla, sest mõne puudujäägi põhjuse välja selgitamine nõuab kannatlikkust. „Ei tasu loota, et kõik väljakutsed saavad hetkega lahendused,“ hoiatab Lauri. Elektroonika põhialused on füüsikalised ja kui enam-vähem arvutada oskad ning füüsikast aru saad, siis peaks see töö minema libedalt. „Põhiline, et endal on huvi, siis saab ka kolmemees selles ametis hakkama,“ julgustab Lauri.

Põhikoolis käis Lauri Viitinas Rõuge vallas, keskkoolis aga Võrus. Siis tuli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaeriala õppima. Ericssoni elektroonikatehnikuks tuli Lauri juba ülikoolis õppides. Tihti võivad tudengid sattuda suurtesse tehastesse praktika käigus, kuid Lauri sai oma praktika otse töökohal ning lõpetas bakalaureuse õppe kolme aasta asemel neljaga. Pärast seda suundus Lauri edasi magistriõppesse.

Töökeskkond, väljavaated, palk  

  • Töö sisaldab nii iseseisvat tööd arvutiga kui ka tööd erinevate mõõteriistadega, sõltuvalt süsteemist või tootest võib see tähendada ka vajadust testimise või remontimise läbiviimiseks selleks ettenähtud turvalises keskkonnas ning vastavaid turvariideid kasutades (sh nt kindad, kittel, elektrostaatikat maandavad jalanõud vm). Elektroonikatehniku tööd ei ole võimalik üldjuhul teha kaugtööna, küll aga töötatakse sageli graafiku alusel. Töö ei pruugi sobida liikumispuudega inimesele.
  • Elektroonikatehnikud töötavad tavapäraselt tootmis- ja tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse erinevaid elektroonika koosteüksusi või neid sisaldavaid tooteid. Töö on põnev ning annab võimaluse kujundada ka tulevikutehnoloogiad. Juba täna on selliste inimeste järele tõsine nõudlus – töökohti pakutakse tunduvalt rohkem, kui on viimastel aastatel olnud lõpetajaid. Töö on vaheldusrikas. Head võimalused on leida tööd nii Eestist kui ka mujalt.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu jääb kas Eesti keskmise töötasu piiresse või üle selle.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: tehniline mõtlemine, teadmised elektroonika valdkonna põhialustest ja testimisest, oskus kasutada tööks vajalikke mõõteriistu, huvi erinevate tehnoloogiate vastu, huvi reaalainete vastu, teadmised keskkonnasäästlikkusest, tööohutusest.
Mõtlemisoskused: loogiline mõtlemine, süsteemsus, õppimisvõime, detailitäpsus, tähelepanelikkus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, püsivus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: hea suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, selge eneseväljendamine, oskus anda tagasisidet.

Kuidas saada elektroonikatehnikuks?
Tööks on vajalik omandada kutseharidus või kõrgharidus IT, telekommunikatsiooni või elektroonika valdkonnas. Ideaalis võiks elektroonikatehnikul olla elektroonikaalane kõrgharidus, ent sobib ka IT- või telekommunikatsioonialane haridus.

Elektroonikaalast haridust on võimalik omandada:

Elektroonikatehniku rollist on võimalik liikuda edasi järgmistele ametikohtadele: tiimijuht, elektroonikainsener.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.