OECD töödokument käsitleb seda, kuidas koolid saavad digivahendite kasutamist teadlikult ja tõhusalt korraldada. Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, et kiiresti arenevates ja järjest keerukamates tehnoloogiakeskkondades muutub süsteemne IKT-koordineerimine üha olulisemaks. Uuringutele ja OECD varasemale tööle tuginedes näitab aruanne, et digivahendite mõju haridusele on endiselt ebaühtlane ning õpetajate tehnoloogiakasutus erineb suuresti. Sageli kasutatakse digivahendeid peamiselt suhtlemiseks ja korralduslikes tegevustes, samal ajal kui õppimist sisuliselt toetavaid lahendusi rakendatakse märksa vähem. Aruandes rõhutatakse, et digivahendid ei paranda õpet automaatselt – nende mõju sõltub sellest, kui eesmärgipäraselt ja pedagoogiliselt läbimõeldult neid kasutatakse. Seejuures on õpetajatel keskne roll digivahendite mõtestatud kasutuse kujundamisel ning selliste riskide ennetamisel nagu tähelepanu hajumine ja õppijate ülekoormus
Raportis kirjeldatakse IKT-koordineerimise raamistikku, mis jaguneb neljaks peamiseks valdkonnaks: pedagoogika, tehniline tugi, strateegiline juhtimine ning halduskorraldus. Pedagoogilise koordineerimise eesmärk on toetada õpetajaid koolituste, juhendamise ja õpieesmärkidega seotud digilahenduste kasutamisel. Tehniline koordineerimine keskendub taristu toimimisele, hooldusele ja tehnilise toe tagamisele. Strateegiline juhtimine hõlmab eesmärkide seadmist, ressursside planeerimist ja ühise digiarengu suuna kujundamist, mida toetavad igapäevased haldusülesanded, näiteks hangete korraldamine ja süsteemide haldamine. Aruandes rõhutatakse, et ebaselged rollid ja vastutus võivad vähendada töö tulemuslikkust ning et tõhus koordineerimine sünnib enamasti eri osapoolte koostöös, mitte ühe inimese eestvedamisel.
Lõpetuseks tuuakse esile toetavate tingimuste tähtsus nii kooli kui ka haridussüsteemi tasandil. Oluliseks peetakse õpetajate professionaalse arengu võimalusi, juhtkonna tuge ning koostööd ja teadmiste jagamist toetavaid töökorraldusi. Samuti nähakse IKT-koordineerimises olulist vahendit võrdsete võimaluste tagamisel, aidates vähendada digilõhet ja kindlustada, et kõik õppijad saaksid tehnoloogia kasutamisest kasu. Digivahendite, sealhulgas tehisintellekti kiire arengu tõttu rõhutatakse aruandes, et koordineerimine peab olema paindlik, kontekstitundlik ja pidevalt ajakohastatav. Koolidel on seejuures oluline roll selles, kuidas hariduspoliitika jõuab igapäevasesse õppetöösse ja klassiruumi praktikasse.