Tehisintellekt on kujunemas laialt rakendatavaks tehnoloogiaks, millel on potentsiaal majandust põhjalikult muuta, sarnaselt varasemate tööstusrevolutsioonidega. OECD hinnangul võib tehisintellekt suurendada tootlikkust, toetada innovatsiooni ja parandada töö kvaliteeti, automatiseerides rutiinseid ülesandeid ning toetades inimese võimeid.
Samas kaasnevad tehisintellekti kasutuselevõtuga ka riskid, näiteks töökohtade kadumine, ebavõrdsuse suurenemine ning tehnoloogia ebaühtlane levik eri sektorites, ettevõtetes ja piirkondades.
Tehisintellekti kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eriti generatiivse tehisintellekti leviku tõttu. Suuremad ettevõtted ja uuenduslikud iduettevõtted on olnud tehnoloogia kasutuselevõtul esirinnas. Paljudel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel takistavad tehisintellekti kasutuselevõttu aga endiselt kulud, ebapiisav taristu ja vajalike oskustega töötajate puudus.
Raportis rõhutatakse, et tehisintellekt muudab tõenäolisemalt töö sisu kui kaotab töökohad täielikult. Tehisintellekti mõju puudutab tugevalt ka kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ameteid, näiteks juhte, insenere ja IT-spetsialiste. Nende ametite automatiseerimise risk on siiski üldiselt väiksem, sest töö eeldab keerukat mõtlemist, loovust ja suhtlemisoskust.
Seevastu rutiinsete füüsiliste ja haldusülesannete puhul on automatiseerimise risk suurem. Muutuval tööturul toimetulekuks vajavad inimesed eri oskuste kombinatsiooni: põhioskusi, nagu lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus, digitaalseid ja tehisintellektiga seotud tehnilisi oskusi ning kriitilist mõtlemist, loovust, suhtlemisoskust ja valmisolekut kogu elu jooksul õppida. Kuigi nõudlus tehisintellektiga seotud oskuste järele kasvab kiiresti, moodustavad süvateadmistega tehisintellekti spetsialistid endiselt vaid umbes 1% tööjõust. Seetõttu on vajalike oskustega inimeste puudus üks peamisi takistusi tehisintellekti laiemale kasutuselevõtule.
OECD järeldab, et poliitilistel valikutel on oluline roll selles, kui laialdaselt saab ühiskond tehisintellekti kasutamisest kasu. Riigid peaksid ajakohastama haridussüsteeme, laiendama elukestva õppe ja ümberõppe võimalusi, parandama inimeste tehisintellekti- ja digikirjaoskust ning toetama tööandjate korraldatavat koolitust.bSamuti on oluline pakkuda sihitud tuge töötajatele, kelle töö tehnoloogia arengu tõttu kaob või oluliselt muutub.
Raport rõhutab ka riigi, haridusasutuste ja tööandjate koostöö tähtsust ning vajadust toetada ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi ja vähendada piirkondlikke ning soolisi erinevusi tehisintellekti kasutamise oskustes.
Kokkuvõttes leiab OECD, et tehisintellekti majanduslikku ja ühiskondlikku kasu saab kõige paremini kasutada siis, kui inimeste oskustesse investeeritakse järjepidevalt ja neid toetatakse muutustega kohanemisel kogu tööelu jooksul.
Täpsem info: Skills in the AI Age