Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võttis Eesti digitaalse tegevuskava 2030 vastu 2021. aastal. See sisaldab visiooni ja tegevuskava Eesti majanduse, riigi ja ühiskonna arengust digitehnoloogia abil järgmisel kümnendil.
Visiooni elluviimisel on oluline järjepidevalt järgida arengukavas välja toodud põhimõtteid kõigi alaeesmärkide osas:
- Digiriik
- Ühenduvus
- Küberturvalisus
- Teiste arengukavadega seotud ootused
Visioonist lähtudes on digitaalse ühiskonna arendamise üldeesmärk järgmisel kümnendil suurendada Eesti digivõimekust. Digiriik peab tagama parima kasutajakogemuse, kiire internet peab olema kättesaadav kõigile Eestis, kes seda soovivad, ning küberruum peab olema turvaline ja usaldusväärne.
Digipädevuse arendamise prioriteedid
- Tagada piisav arv sobiva tasemega IKT-spetsialiste, sealhulgas küberspetsialiste. 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses vähemalt kahekordistuma ning nende seas peab suurenema küberspetsialistide osakaal, et saavutada vajalikus mahus tulevikueesmärgid. Selleks tuleb pidevalt laiendada asjakohaseid õppimisvõimalusi ja parandada õppe kvaliteeti kõigil haridustasemetel.
- Suurendada digioskustega seotud ümber- ja täiendusõppe võimalusi. See aitab liikuda majanduses ja avalikus halduses järgmisele digiküpsuse tasemele. Eri valdkondade spetsialistid vajavad erialaseid digiteadmisi, et algatada ja toetada digimuutusi oma organisatsioonides. Erialaste digioskuste arendamine peab olema loomulik osa igast haridustasemest. See tugevdab ka töötajate võimet muutustega erinevates olukordades kohaneda.
- Tagada, et inimestel oleksid ajakohased oskused digilahenduste kasulikuks ja turvaliseks kasutamiseks. aastaks peaksid kõik Eesti täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse tagada inimestele piisavad oskused ja vähemalt baastasemel teadlikkus, et nad saaksid pärast digiriigi arenguhüpet teenuseid veel paremini kasutada.
- Investeerida teadus- ja arendustegevusse, et suurendada digiühiskonna võimekust. Tuleb aktiivsemalt kaasata spetsialiste nutikate lahenduste loomiseks ning leida teadmisi ja lahendusi, mida saab kiiresti riigis ja majanduses katsetada ning kasutusele võtta.
Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub ka mitmest teisest valdkonnast ja poliitikast, mida käsitletakse teistes arengukavades. Seetõttu sõnastab arengukava eraldi ootused ka teistele poliitikavaldkondadele.