Eesti haridusstrateegia 2021–2035 suunab Eesti haridusvaldkonna olulisemaid arenguid, on aluseks prioriteetide seadmisel ja rahastusotsuste tegemisel ning toetab strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike rakendusprogrammide koostamist. Arengukava elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.
Strateegia üldeesmärk on anda Eesti inimestele teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad neil teostada oma potentsiaali isiklikus, tööalases ja ühiskondlikus elus ning panustada Eesti elukvaliteedi ja üleilmse kestliku arengu edendamisse.
Üldeesmärki toetavad kolm strateegilist eesmärki:
1. Õppimisvõimalused on mitmekesised ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat üleminekut haridustasemete ja -liikide vahel.
Selleks on vaja välja töötada terviklik lahendus mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamiseks formaalhariduses, et paremini väärtustada eri keskkondades omandatud teadmisi ja oskusi, näiteks digikeskkonnas, töökohal, noortekeskustes, programmides, huvikoolides ja keskkonnahariduskeskustes. Samuti tuleb luua võimalusi madalate oskuste ja madala haridustasemega täiskasvanutele õppimisharjumuste kujundamiseks ja enesearenguks, sealhulgas digitaalseks kaasatuseks. Digitaalne kaasatus tähendab ligipääsu digiteenustele ning nende kasutamiseks vajalikke hoiakuid ja oskusi.
2. Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid.
Eesmärk on kujundada mitmekesine õpikeskkond ning õppija arengut toetav lähenemine õppimisele ja õpetamisele.
Õpetajad ja teised haridustöötajad tunnevad uute tehnoloogiatega seotud suundumusi, võimalusi, riske ja metoodikaid ning kasutavad tehnoloogiat eesmärgipäraselt. Nutikad õppevahendid ja metoodikad toetavad haaravat ja tõhusat õppimist ning õpetamist ning aitavad anda ja saada vahetut ja sisulist tagasisidet.Oluline tegevussuund on õppimise personaliseerimine ja mitmekesistamine ning õppimise toetamine digilahenduste abil.
Selleks on vaja:
- edendada mitmekesiste õppimis- ja õpetamismeetodite, sealhulgas digipedagoogika, arendamist ja kasutuselevõttu;
- arendada ja kasutada digilahendusi haridusinnovatsiooni tööriistadena, mis võimaldavad õpet mitmekesistada ja personaliseerida, sealhulgas toetada õppimist hindamise kaudu;
- suurendada õppeprotsessis osalejate teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja riskidest;
- võtta uusi lahendusi kasutusele süsteemselt;
- parandada ligipääsu eestikeelsele haridusele ja eesti keele õppele digilahenduste abil.
3. Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.
Eri vanuserühmade digitaalse sisu loomise oskused aitavad luua kõigile õppijatele võrdseid võimalusi ja suurendada konkurentsivõimet.
Oluline tegevus on digilahenduse loomine individuaalsete õpiteede ja karjääri juhtimiseks ning oskuste hindamiseks ehk digitaalse haridusloo arendamine. Samuti on tähtis arendada digikirjaoskust kõigis vanuserühmades, et suurendada digitaalset kaasatust ja arendada oskusi infotehnoloogiate loomiseks.
Selleks on vaja:
- arendada digilahendus individuaalsete õpiteede ja karjääri juhtimiseks ning oskuste hindamiseks;
- suurendada teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja riskidest;
- arendada digioskusi kõigis vanuserühmades digitaalse kaasatuse toetamiseks.
Eesmärkide saavutamiseks peavad kõigi osapoolte vastutus ja rollid olema selged, kuid mitte jäigad. Oluline on, et kõik märkaksid ja hooliksid, võtaksid vastutuse neile sobivate ülesannete eest ning oleksid valmis koostööks.
- Haridustöötajad loovad arengut toetava, tervisliku, turvalise ja koostöise õpikeskkonna ning organisatsioonikultuuri.
- Koolipidajad loovad tingimused koolide heaks toimimiseks ja tagavad vajalikud ressursid koolide ülalpidamiseks.
- Lapsevanemad toetavad alaealisi õppijaid, loovad õppimist soodustavad tingimused ja panustavad kooliellu.
- Õppijad võtavad vastutuse oma õppimise eest ja teevad teadlikke valikuid oma haridustee kujundamisel, et omandada teadmised, oskused ja võimed, mis aitavad neil oma potentsiaali ellu viia ja elus toime tulla.
- Tööturu osapooled panustavad aktiivselt tööturu vajadustele vastava õppesüsteemi arendamisse ja osalevad oma tegevusvaldkonnaga seotud õppekavade arendamises. Tööandjad võtavad suurema vastutuse hariduse ja töötajate oskuste arendamise eest, sealhulgas töökohapõhise õppe ja praktikavõimaluste pakkumisel.
- Kodanikuühiskond on riigile, kohalikele omavalitsustele ja sotsiaalpartneritele oluline partner ning osaleb hariduse strateegilises arendamises.
- Valitsus ja kohalikud omavalitsused tagavad laia valiku kvaliteetseid õppimisvõimalusi, nende kättesaadavuse ja kvaliteetsed õpikeskkonnad, sealhulgas optimaalse haridusasutuste võrgu.
Haridusstrateegia 2021–2035, milles on sätestatud peamised haridusalased eesmärgid järgmiseks 15 aastaks, on jätkuks Eesti elukestva õppe strateegiale 2020. Strateegia põhineb uuringutel ja analüüsidel, ekspertide koostatud visioonidokumentidel, Eesti 2035. aasta strateegial, ÜRO kestliku arengu eesmärkidel, haridusstrateegia töörühmade töö tulemustel, avalike konsultatsioonide ja kaasamisürituste käigus kogutud tagasisidel ja sisendil ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemustel.
Digilahendused ja digipädevuse suurenemine on parandanud Eesti hariduse kättesaadavust, mitmekesisust ja tõhusust. Üldhariduskoolidel ja kutsekoolidel on kõrgetasemeline digitaristu. Haridus- ja teadusministeerium rõhutab vajadust jätkata digipädevuste arendamist ja toetada õppe mitmekesistamist, sealhulgas digilahenduste kaudu.