Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüs „Edukus tööturul“ näitab, et kõrgharidusõppe lõpetanutest teenivad suuremat palka jätkuvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja tehnikaalade õppesuundade lõpetanud.
Keskmiselt neljandiku võrra on sissetulek suurem neil lõpetanutel, kelle töökoha peamine tegevusala kuulub nutika spetsialiseerumise kasvualade hulka. Nutika spetsialiseerumise kasvualadel tegutseb 11% kõrgharidusõppe lõpetanutest.
Riik on rakendanud erinevaid meetmeid, näiteks maksnud erialastipendiumeid, et suunata rohkem noori õppima Eesti majandusele olulistesse valdkondadesse. „Toetame ka edaspidi kasvualadega seotud õppe- ja teadustegevust, et meie kõrgetasemelise teaduse saavutused jõuaksid kõrgharidusõppesse ning teisalt, et õpe vastaks veelgi rohkem tööturu vajadustele,“ lisas haridusminister.
Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud majandust teadusmahukamaks muutvad ja suuremat lisandväärtust pakkuvad valdkonnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside väärindamine.
Nutika spetsialiseerumise kasvualadel oli 2018. aastal hõivatud 11% kõigist perioodil 2005-2017 kõrgharidusõppe esimese või teise astme lõpetanutest, üksnes 2017. aasta lõpetanutest aga 12%. Nutika spetsialiseerumise kasvualadele suundub tööle 50% arhitektuuri ja ehituse, 45% IKT, 26% metsanduse, 19% tootmise ja töötlemise ning 16% tehnikaalade lõpetanutest.
Kasvualadel rakendust leidnute sissetulek on keskmiselt neljandiku võrra suurem kui neil, kes mujal rakendunud (1904 vs 1520 eurot). Suurim on palgavahe kunstide (37%), keelte (34%) ja IKT (20%) õppesuuna lõpetanute seas – „nutikatel“ kasvualadel rakendunud teenivad oma kaasvilistlastest kuni 400 eurot enam.
Õppekavade, mille õppijaile maksti erialastipendiumi, lõpetanute hõivemäär on kõrgem kui teiste õppekavade lõpetanutel (84% vs 79%) ning nende hulgas on rohkem neid, kes on pärast õpingute lõppu jäänud Eestisse.
Enamus doktorantuuri lõpetanuid töötab haridusvaldkonnas
Rohkem kui pooled kõigist doktoriõppe lõpetanutest on hõivatud haridusvaldkonnas (59%), enamus neist on seotud ülikoolidega.
Doktoriõppe lõpetanud teenivad kolmandiku võrra enam kui kõrgharidusõppe lõpetanud keskmiselt. Doktorikraad annab võrreldes magistrikraadiga kuni 40% palgaeelise ajakirjanduse ja teabe, ärinduse ja halduse ning õiguse õppesuunal, kuid sissetulekud ei erine oluliselt kunstide, keskkonna ning sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuunal.
Katkestamisi järjest vähem
Kõrgharidusõpingute katkestamise analüüs näitab vähenemise suunda. Kui 2014. aastal oli katkestajaid üle 16%, siis 2018. aastal 13,4%. Kõige rohkem on katkestajaid alla 20-aastaste hulgas – peaaegu viiendik, ent ligi pooled neist asuvad järgmisel aastal uuesti kõrgharidustasemel õppima.
Tasuta õppekohtadel õppijate seas on katkestajaid tunduvalt vähem kui tasulistel kohtadel, osakaalud on 2018. aastal vastavalt 11,7% ja 20%. Välisüliõpilased katkestavad vähem kui Eesti päritolu tudengid – 2018. aastal 9% vs 13,9%.
Lähemalt vaadati teistkordselt samal kõrgharidusastmel õppijate edukust õpingutes. Kuigi magistriõppes on märgatavalt kasvanud nende inimeste osakaal, kellel on juba varem omandatud samaväärne või kõrgem haridus (2011. aastal 16,8% ja 2018. aastal 21,4%), siis nende esimesel õppeaastal katkestamise määr (16%) ei ole oluliselt kõrgem ülejäänutest (14%).
Allikas: HTM-i pressiteade
