Andmeanalüütik aitab ennetada kõhutundel põhinevaid otsuseid
Ametinimetusena on kasutusel ka kliendibaasi analüütik, aruandluse spetsialist, statistik, andmebaasianalüütik, põhiandmete haldur, andmebaasihaldur, andmebaasispetsialist, andmeaida analüütik, andmeaida arendaja, ärianalüüsi spetsialist.
Et sünniksid uued teenused või tooted, tuleb teha tarku äriotsuseid. Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib anda vastuse selle kohta, kuidas näiteks efektiivsemalt tööaega korraldada või kes on ettevõtte tõenäolisemad püsikliendid. Elisa kliendibaasi analüütiku Maarja Marjakõivu igapäevane töö on andmete põhjal prognoosida kliendi käitumist ja ootusi.
Sõltuvalt ettevõtte tegevusalast ja vajadustest, saab andmeanalüütik pakkuda väga erinevaid sisendeid. Pea kõigis ettevõtetes on olemas andmekogud, mis sisaldavad infot ettevõtte tegevuse, klientide jms kohta. Andmeanalüüsiga on võimalik seda infot mõtestada ja süsteemsel kujul ka edastada ning anda infot ettevõtte seisukohalt efektiivsete otsuste langetamiseks. Andmete analüüsil põhinev juhtimine on järjest enam levinud suundumus ärijuhtimises.
Maarja tööks on Elisa kliendibaas, ta tegeleb kliendiandmete kaevega. Selleks kasutab ta programmeerimiskeeli nagu SQL ja R, võtab andmeid välja, teeb andmebaase, analüüsib neid ja koostab selle analüüsi põhjal raporteid. Kliendiandmed tekivad igast kõne- või andmesideühendusest, neid on nii isikustatud kui ka isikustamata kujul, lisaks ka demograafilised andmed (sugu, sünniaeg, vanus jm). Kõik need jõuavad kokku andmeaita. Maarja vastutab selle eest, et klientide andmed oleks õiged ja midagi ei läheks kaotsi. Maarja sõnul tehakse üldiselt igas valdkonnas palju otsuseid kõhutunde järgi, kuid selline otsustamine ei ole kõige efektiivsem. „Analüütiku töö on väga oluline ja väärtust loov, kuna selle töö tulem võimaldab teha efektiivsemaid otsuseid,“ märgib ta.
Mudelid võimaldavad ennustada. Maarja töö oluline osa on mudelite koostamine. Maarja unistab ühe laheda mudeli loomisest, mis aitaks inimestel oma tööd kergemaks muuta või aitab ärivaldkonnas tegevusi paremini ette planeerida. Maarja tunneb rõõmu sellest, kui tema töö tulemusena saab keegi targemaks ja saab teha selle põhjal paremaid otsuseid. Samuti kui tema töö muudab midagi lihtsamaks – näiteks protsess automatiseeritakse.
Töö automatiseerimisel on abiks IT- ja koodikirjutamise oskus, viimane muudab töö palju lihtsamaks. Analüütikuna töötamine eeldab püsivust ja järjekindlust. „Püsivust on analüütikul vaja ka andmete korrastamisel enne nende analüüsimist. See võtab tavaliselt 70% ajast, ülejäänud 30% läheb mudeli sobitamisele, testimisele ja tulemuste tõlgendamisele. „Analüütiku asi on midagi välja töötada ja seda publikule selgitada,“ räägib Maarja. „Sa ise võid väga hästi aru saada, mida oled teinud, aga kui inimesed sellest aru ei saa, siis on see tühi töö.“
Maarja lõpetas Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi matemaatika-füüsika suuna, seejärel õppis Tartu Ülikoolis matemaatilist statistikat. Poolteist aastat töötas ta politsei- ja piirivalveametis (PPA), nüüd on ta Elisas. Ülikoolis saadud loogilist mõtlemist peab ta analüütikule väga oluliseks. Tänu sellele suudab ta lugeda keerukaid raporteid ja seostada ridu, kus sees on funktsioonid, mille sees omakorda uued ja uued funktsioonid.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- Andmeanalüütiku tööülesanded hõlmavad nii iseseisvat tööd arvutis andmete kogumisel ja analüüsimisel kui ka suhtlust kolleegidega ja koosolekutel osalemist. Sõltuvalt ettevõtte sisesest korraldusest võib teha ka kaugtööd. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele.
- Andmeanalüüsil põhinev töö on tuleviku töö, millele võib igal pool rakendust leida: suurtes jaekaubanduskettides, tervise valdkonnas, kindlustuses, panganduses jne. Ehkki räägitakse, et arvutid võtavad inimeste töö üle, pole analüütikutel põhjust karta, sest nende tööd ei ole võimalik üle võtta – inimene peab jääma tõlgendama analüüsi tulemusi.
- Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil äärmiselt nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: matemaatiline mõtlemisoskus, teadmised statistikast ja andmete analüüsimisest, suurandmete (big data) olemusest ja kasutamisvõimalusest, teadmised küsitluste koostamisest ja läbiviimisest, andmebaasidega seotud programmeerimiskeelte oskus (nt SQL, Oracle jm), teadmised andmekaitsest ja andmete kasutamisega seotud piirangutest, huvi erinevate tehnoloogiate vastu, kasuks tuleb ka protsesside automatiseerimise oskus ning IT-alased teadmised.
Mõtlemisoskused: loogika, uudishimu, süsteemne mõtlemine, õppimisvõime, detailitäpsus, üldistusvõime, püsivus, ajaplaneerimisoskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: hea suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, argumenteerimisoskus, selge eneseväljendamine.
Kuidas saada andmeanalüütikuks?
Andmeanalüütiku tööks on vajalik omandada kõrgharidus andmeanalüüsi ja majanduse/statistikaga seotud erialal. Võimalik ka eelneva hariduse pealt ümber õppida või töökohal spetsialiseeruda. IT-alaseid teadmisi on võimalik omandada ka juurde õppides.
Andmeanalüütiku tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:
- Tartu Ülikoolis, vt matemaatilise statistika õppekava (bakalaureuseõpe)
- Tallinna Ülikoolis, vt Matemaatika õppekava (bakalaureuseõpe)
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava
Andmeanalüütiku rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: tiimijuht, ärianalüütik, andmebaasiadministraator. Statistiliste teadmisega on võimalik töötada väga erinevates valdkondades, alates meditsiinist ja pangandusest, lõpetades riigikaitse ja geenitehnoloogiaga.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Andmebaasiadministraator
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
