Andmebaasi administraatori ülesandeks on andmebaaside loomine ja töökorras hoidmine.

Andmebaasi administraator

Andmebaasi administraator peab ennetama krahhe

Ametinimetusena on kasutusel ka andmebaaside vanemadministraator, andmebaasijuht, juhtiv administraator, andmebaaside juhtiv ekspert, andmebaaside administreerimise juht, peaadministraator, DevOps insener.

Andmebaasides on talletatud mõne infosüsteemi jaoks vajalik info ehk üksteisega seotud andmete kogum, mille kohta saab teha päringuid. Skype’is andmebaasi administraatorina töötav Eero Oja toob näite andmetest: Skype’i kasutajanimi, pärisnimi ja meiliaadress. Tema peamine ülesanne on andmebaaside töökorras hoidmine nii, et need suudaksid päringutele vastata. Päringu all mõistetakse näiteks süsteemi sisselogimist, mille puhul peab andmebaas andma esmalt vastuse, kas inimesel on selleks õigus või mitte.

Andmebaasi administraatori ülesandeks on andmebaaside loomine ja töökorras hoidmine. Andmete hulk on sageli väga suur ja üks masin peaks olema väga võimekas, et kõikidele päringutele vastata. Samuti oleks sellisel juhul kogu riskivastutus ühel masinal. Vältimaks sellist olukorda, on andmed jagatud erinevate masinate vahel. Näiteks on Skype’i kasutajate nimed enam kui 30 andmebaasis ja kahes andmekeskuses Dublinis ja Luxemburgis. Nii on ühe andmebaasi rivist välja langemisel häiritud 1/30 kasutajatest ja olukorra kiireks lahendamiseks saab päringud suunata teise andmekeskusesse. Seejärel on aega juba rahulikumalt tegeleda põhjuste otsimisega, miks masin rivist välja langes. „See näitab, et vastutust on andmebaasi administraatori töös päris palju,“ tõdeb Eero.

Niisiis, stressitaluvus peab olema hea. „Kui masinad ära lagunevad ja hunnik närvis inimesi ootab selja taga, et need korda saaks, siis lööb pulsi üles küll,“ tunnistab Eero. Suhtlemisoskus ei ole selle töö puhul esmatähtis, sest arvuti peale võid karjuda palju tahad, arvutil on sellest täiesti ükskõik. Pigem on oluline loogiline mõtlemine, mida toetab matemaatikaoskus. Andmebaasi administraatori töö on hästi tehtud, kui andmekogud töötavad ja tõrkeid pole.

Eero sattus arvutite peale kohe pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist, tema esimene töökoht oli Tartu Kaubamajas, kus ta hoidis korras kassaaparaate ja raamatupidajate arvuteid. Sealt läks ta edasi firmasse, kus tuli hooldada juba suurema hulga klientide arvuteid, see oli esimene kokkupuude andmebaasidega. Ehkki Eero pole seda eriala õppinud, vaid omandanud kõik teadmised ja kogemused praktika käigus, soovitab ta praegustel noortel omandada IT-alane haridus. „Arvutivärki tuleb õppida,“ kinnitab Eero. „Selles töös on kõike vaja teada: kuidas arvuti töötab ja kuidas toimivad operatsioonisüsteemid ja andmebaasid. Ülikool annab selleks hea baasi.“

Töökeskkond, väljavaated, palk  

  • Enamasti töötab andmebaasi administraator kontoris. Aeg-ajalt on vaja suhelda ka projekti teiste osapooltega, sh klientide ja kolleegidega, ning osaleda koosolekutel. Töös tuleb ette ka pingelisi olukordi. Sõltuvalt ettevõttest võib tööaeg olla üsna paindlik, kuid teatud juhtudel peab olema ka valves ja ööpäevaringselt kättesaadav. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimesele.
  • Andmebaasi administraatorid on infosüsteemide arendamisel väga olulised spetsialistid ning ettevõtetes hinnatud töötajad. Suuremates firmades sisaldab andmebaasi administraatori töö ka rahvusvahelist suhtlust. Töö on äärmiselt vastutusrikas, samas pakub palju õppimis- ning arenemisvõimalusi.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille keskmine töötasu on kõrgem kui Eesti keskmine.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused:
hea orienteerumine IT-valdkonnas laiemalt, teadmised operatsioonisüsteemide tööst, andmebaasidega seotud koodide kirjutamine (peamiselt SQL, Oracle jms), teadmised programmeerimisest, arvutite riistvara toimimisest.
Mõtlemisoskused:
analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus, oskus lahendada keerulisi ülesandeid, süsteemne mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, süvenemisvõime.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
püsivus, kriisiolukordadega toimetulek, pingetaluvus, kiirus, vastutusvõime, täpsus ja korrektsus.

Kuidas saada andmebaasi administraatoriks?
Andmebaaside administraatoriks saab õppida nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgkoolis. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Samuti on palju teadmisi ja oskusi võimalik juurde õppida ka töö käigus.

Andmebaaside administraatori tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

  • Tallinna Tehnikaülikoolis, Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavadel (bakalaureuseõpe)
  • Tartu Ülikoolis, Informaatika ja Arvutitehnika õppekavadel (bakalaureuseõpe)
  • Tallinna Ülikoolis, Informaatika õppekaval (bakalaureuseõpe)
  • Rakvere Ametikoolis, IT süsteemide spetsialisti õppekaval (kutseharidus)

Andmebaasi administraatori rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: andmebaaside arendaja, andmebaasijuht, süsteemiadministraator, tarkvaraarendaja, IT-arhitekt, ettevõtja.

Testi ennast: Andmebaasi administraator

Uuri ka: Süsteemiadministraator, Tarkvaraarendaja

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.