Ärianalüütik tõlgib tellija soovi ärilahenduseks
Ametinimetuse alternatiivina on kasutusel ka äriarendusjuht, tootearenduse spetsialist, teenuse juht, lahenduste juht, protsessidisainer.
Igal ettevõttel on äriplaan, mille alusel äriideid ellu viiakse. Ärianalüütik on nagu moodne alkeemik, kes tehnoloogilisi võimalusi rahaks muudab. Ärianalüütiku abi on vaja siis, kui firma soovib alustada mõne uue toote/teenuse pakkumist või tahab olemasolevat täiendada.
Ärianalüütik viib ennast kurssi kõigega: mida äri vajab, kust tellida toote või teenuse jaoks vajalikke vahendeid, kui palju see maksab ja kas plaane võivad segada mõned piirangud. Kui ärianalüütikul on selge, mida vaja, paneb ta kokku ärilahenduse ning kirjeldab soove tarkvaraarendajate jaoks. Tulemuseks on edukalt ellu viidud arendusprojektid, mis toetavad ettevõtte äriplaani.
„Ärianalüütiku töö suurt suhtlusmahtu arvestades peab ärianalüütik olema hea suhtleja,“ selgitab telekommunikatsiooniettevõttes Telia ärianalüütikuna töötav Riho Taring. Riho on vahelüliks tellija ja arendajate vahel. Näiteks Telias võib tellija, kes ongi Telia oma süsteemist ehk siseklient, soovida turule tuua uut internetilahendust. Selleks on vaja arendada toode. Ärianalüütik uurib välja, mida tootearenduseks vaja, paneb koos tellijaga paika ootused ning lepib kokku tulemustes, et keegi hiljem ei pettuks.
Kõigepealt lõpetas Riho Tallinna Polütehnikumi sideeriala ning alustas telefonivõrgu tehnikuna ja tegeles ühenduste väljaehitamisega. Siis sai temast insener, kes teenindas oma väikese töögrupiga kogu Harjumaa ühendusi. Tehnilisest tööst tüdinedes läks ta müügitööle. Suurkliendihalduri töös tuli Rihole kasuks varasem tehniline taust, mis aitas hästi aru saada klientide probleemidest. Kuna Riho soovis endas arendada ja juurde õppida IT-poolt, siis astus ta Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogia kaugõppesse.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- Ärianalüütik töötab enamasti kontoris, osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb palju. Enamasti on tegemist istuva tööga, mis eeldab ka majasisest liikumist erinevate koosolekute vahel. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
- Ärianalüütiku amet on esindatud eelkõige suuremates organisatsioonides. Eriti oluline on see töö organisatsioonides, kus on palju tooteid/teenuseid ning mida iseloomustab muudatuste rohkus (nt finantsasutused, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonna organisatsioonid).
- Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised äriprotsesside toimimisest ning äriloogikast (sh äriplaan, äristrateegia), teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest ja arendamisest, teadmised ärianalüüsist, projektijuhtimise kogemus.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii detaile, suurt pilti kui protsesside ja süsteemide vahelisi seoseid, oskus märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus, sihikindlus, loogiline mõtlemine.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostööoskus, kehtestamisoskus, initsiatiivikus.
Kuidas saada ärianalüütikuks?
Ametikoht sobib nii esimese erialana õppimiseks kui ka ümberõppeks. Ärianalüütikuks on võimalik õppida erineva IT-baashariduse pealt. Ideaalne ettevalmistus on aga äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.
Äriinfotehnoloogia suunalist haridust saab omandada näiteks:
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava
- Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
- Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine
Ärianalüütikuga sarnast tööd teeb süsteemianalüütik, kes äritoodete asemel analüüsib süsteeme. Süsteemianalüütiku töökogemus annabki hea eelduse ärianalüütikuks saamiseks. Ärianalüütiku ametikohalt on omakorda võimalik liikuda sujuvalt edasi nt protsessijuhi, arendusjuhi, tootejuhi või (äri)arhitekti rolli.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Vaata VIDEOt.
Uuri ka: Süsteemianalüütik, Äriarhitekt
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
