Flowit Estonia partner Juhan Pukk on veendunud, et tänapäeva edukas arendaja ei ole ainult koodikirjutaja. Pigem on tal lisaks konkreetsetele oskustele ka laiem arusaam, kus ja kuidas tema tehnilisi oskusi rakendatakse.
Praeguses IT-maailmas eristub mitte see, kes oskab programmeerida, vaid see, kes mõistab, mida ta programmeerib ja miks.
IT-sektorit on aastaid peetud üheks kiiremini kasvavaks ja atraktiivsemaks valdkonnaks. Justkui kuldpalavikus on tuhanded noored tormanud õppima programmeerimist, lootes leida koha kiiresti kasvavas tehnoloogiamaailmas. Startup-ökosüsteemi plahvatuslik kasv ja raha rohkus toitsid seda unistust. Tööturul oli nõudlus nii suur, et sageli piisas vähesestki kogemusest, et saada tööd arendajana.
Kuid ajad muutuvad. Nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on turg liikunud normaliseerumise suunas. Kui varem võis olukorda võrrelda Metsiku Läänega, kus igaüks, kes oskas natuke koodi kirjutada, leidis oma kullasoone, siis praegu on pigem tegemist korrastatud turuga, kus tööandjal on võimalus teha teadlik valik – eelistades isikuomadusi, oskusi ja kogemusi. Paljudes teistes sektorites oleks see normaalne, kuid IT-maailmas tundub see noortele harjumatu.
Konkurents kui kasvu allikas
Nii ongi levima hakanud pettumus. Tööpakkumisi pole enam ohtralt ning praktikakoha saamiseks tuleb silma paista. Kuid kas see on halb? Vastupidi – see on eluterve konkurents, mis motiveerib pingutama ja ennast arendama. Võrdluseks võib tuua spordi: medalini ei jõua see, kes lihtsalt trenni tuleb, vaid see, kes pühendub, pingutab, paneb mängu rohkem kui teised.
Tänapäeva edukas arendaja ei ole ainult koodikirjutaja. Pigem on tal lisaks konkreetsetele oskustele ka laiem arusaam, kus ja kuidas tema tehnilisi oskusi rakendatakse. Sellised töötajad on eriti väärtuslikud, sest nad ei ole pelgalt käsutäitjad, vaid mõtlejad, loojad, tihti ka suunanäitajad.
Ka pole rahvusvahelisel tasandil IT tähtsus sugugi vähenenud – pigem vastupidi. Tehisintellekti ja automatiseerimise tõusu ajal on järjest olulisem mõista, kuidas süsteemid töötavad, miks nad teatud otsuseid teevad ja kuidas neid suunata. Peaaegu igas tootmisalases lahenduses, teenuses või tootes on digitaalne komponent. Tooted – olgu need autod, masinad või isegi toit – sõltuvad üha enam tarkvarast, sensoritest ja andmetest. Digikomponentide arendamine ja juhtimine ei ole aga pelgalt IT-mure, vaid see on muutumas universaalseks oskuseks.
Kuidas see Flowitis toimib?
Flowitis, kus oleme arendanud tarkvaralahendusi alates pankadest kuni putukafarmideni, näeme iga päev, kui erinevad ja samas sarnased võivad olla projektid. Iga uus ülesanne annab võimaluse õppida – mitte ainult tehniliselt, vaid ka ärilise sisu ja kliendi spetsiifika mõttes.
Need arendajad, kes võtavad aega, et süveneda kliendi vajadustesse ja ärimudelisse, saavad kiiremini parema tulemuse. See ei juhtu üleöö, aga selge on see: mida rohkem algatusvõimet, vastutustunnet ja õppimissoovi, seda kiiremini karjäär areneb. Kõik ju märkavad eelkõige neid, kes tahavad päriselt mõista, mida nad arendavad, ehitavad lahendusi, mis loovad klientidele suuremat väärtust.
Seega: IT-haridus ei taga enam automaatselt töökohta, kuid see annab võimaluse, eriti siis, kui sellele lisanduvad kirg, tahe õppida ja soov mõista laiemat pilti. Pingutus ongi normaalne. See on märk küpsusest, mida IT-valdkond praegu vajab.
Kui ka sina soovid saada reaalseid teadmisi ja oskuseid, et luua reaalseid lahendusi, siis esita avaldus TalTechi IT-teaduskonda hiljemalt 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/it-oppimine
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes 18.06.2025
