IT-testija – lõputu vigade otsija
Ametinimetusena on kasutusel ka testiinsener, testimise spetsialist, kvaliteedi tagamise spetsialist, analüütik-testija.
Testija peab olema uudishimulik, pisut kahtlustav ja samas piisavalt viisakas, kui teiste vigadele osutab. Mari Rüütli töötab testijana tehnoloogiakontserni Fujitsu kontoris. „Põhimõtteliselt on minu ülesanne läbi mängida kõikvõimalikke olukordi, mis lõppkasutajal võivad ette tulla, ning tagada, et tarkvara oskaks vastavalt sellele ka käituda.“ Näiteks on oluline jälgida, et valminud tarkvaraprogrammi jupp ei ajaks katki midagi programmis, millega see ühilduma peab.
Testija kaasatakse igasse tarkvaraprojekti kohe alguses – ka testija peab aru saama, mida klient tahab ning kuidas on planeeritud seda lahendada. „Testija töö on kergelt kaootiline protsess, kus on väga palju suhtlemist projektijuhtide, arendajate ja analüütikutega, kellele on vaja lõputult küsimusi esitada.“ Maril tuleb testimise käigus leitud vigadest raporteerida, tekkinud ebakõlad välja selgitada ja otsustada, kas arendus on valmis või mitte.
Uusi teadmisi ei omanda Mari seejuures mitte ainult tehnoloogiavallas, vaid ka mujal. Viimati näiteks viis ta end kurssi hobuste valdkonnaga. „Riigiasutuse jaoks tuli luua hobuslaste register ja sellega seoses pidin kaevuma lõppkasutaja ehk aretusühingute maailma, et aru saada nende vajadustest ning ootustest,“ räägib Mari.
Projektid võivad kesta pool aastat kuni aasta, mille jooksul kokku pandud meeskond koos töötab. Näiteks töötab Mari umbes 30-liikmelises arendusmeeskonnas ja on üks kaheksast tarkvaratestijast. Kõik hommikud algavad Skype’i koosolekuga, kus iga tiimiliige räägib oma plaanidest ja sellestki, kas tal on sealjuures mingeid lahendamist vajavaid probleeme. Testija töö on hästi tehtud, kui testimisplaanid on disainitud ja ellu viidud ning testitava kvaliteet tagatud.
Testija ametikohalt on võimalik liikuda nii analüütikuks kui ka arendajaks.
Mari õppis täiesti tavalises maakoolis Kanepis. „Teadsin, et tahan õppida midagi, mis on seotud matemaatikaga, aga pole päris matemaatika, ning kus on eeldus head palka teenida,“ ütleb Mari. Seetõttu valiski ta Tartu ülikooli informaatikaeriala.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- IT-testija töötab enamasti kontoris. Ta osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb erinevate osapooltega kvaliteedinõuete täpsustamiseks ning testimise tulemuste edastamiseks. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimestele. Võimalik on teha ka kaugtööd.
- IT-testija positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Eriti oluline on testija roll organisatsioonides, kus iga väiksemagi eksimusega on seotud suured riskid (nt tootmine, finantsasutused, telekommunikatsiooni ja energeetikavaldkonna organisatsioonid).
- Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised infosüsteemide ülesehitusest ning toimimise põhimõtetest (sh süsteemide integratsioonid), infosüsteemide disainist ja arendamisest (ideaalis võimekus ka ise koodi kirjutada), kvaliteedijuhtimise põhimõtetest (sh „black box“ ja „white box“ testidest), probleemide juhtimisest.
Mõtlemisoskused: oskus näha detaile, oskus leida ja märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus (soov panna asju funktsionaalsemalt tööle), täpsus ja tähelepanelikkus, süsteemsus, põhjalikkus, järjekindlus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, koostööoskus, avatus uuendustele, rutiinitaluvus, pingetaluvus.
Kuidas saada IT-testijaks?
IT-testija ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Lihtsa täiendõppe tulemusena saab alustada noorem-testijana, ent professionaalsel tasemel testimine eeldab tasemeharidust. Ideaalne ettevalmistus on tarkvaraarenduse õppekava, mis annab tehnilise ettevalmistuse nii IT-süsteemide mõistmiseks kui ka oskused tarkvara loomiseks.
Vastavasisulist kõrgharidust saab omandada näiteks:
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Informaatika eriala
- TTÜ Infotehnoloogia Kolledž, vt IT-süsteemide arenduse eriala
- Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
- Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika eriala
IT-noorem-testijaks on võimalik tulla ka otse koolipingist. IT-testija positsioonilt on võimalik areda nii testijuhiks, tarkvaraarendajaks, analüütikuks kui ka näiteks kvaliteedijuhiks.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Tarkvaraarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
