Kasutajamugavuse spetsialist ütleb, mis on hea ja mis halb
Ametinimetusena on kasutusel ka UX (user experience – kasutajakogemuse) spetsialist, UI (user interface – kasutajaliidese) spetsialist, kasutajakogemuse disainer jm.
Kasutajamugavuse spetsialist töötab selle nimel, et mõista, mida ühe veebilehe või äpi kasutaja tegelikult vajab. Ta uurib välja, mis oleks kasutaja jaoks parim lahendus ning analüüsib, milliseid probleeme võib veebilehte või äppi/rakendust kasutades tekkida. Selle info saamiseks tuleb kasutajatega suhelda ning loodavaid lahendusi testida. Ettevõtted on hakanud mõistma, et toote edukus sõltubki sellest, kas tulevastel klientidel on seda mugav kasutada.
Veel natuke aega tagasi oli Jaan Margus üks vähestest kasutajamugavuse (ehk UX – user experience) spetsialistidest Eestis. Viimastel aastatel on ta töötanud Telias koos erinevate projektitiimidega, vastutades selle eest, et ettevõtte teenused oleksid lihtsalt ja mugavalt kasutatavad ning arusaadavad igas vanuses ja kasutajakogemustega inimestele. Selle väljaselgitamiseks kasutab ta mitmeid meetodeid, neist sagedamini kasutajamugavuse teste. „Kutsun maja seest või väljast 3–5 inimest ning annan neile 5–10 ülesannet. Ise vaatan kõrvalt, mida nad teevad, kuidas ekraanil liiguvad ja mida küsivad. Selle pealt näen, kus ja millega tekivad probleemid,“ kirjeldab Jaan oma töömeetodeid.
Näiteks on Jaan uurinud, kuidas parandada nuti-TV kasutajamugavust. Tuleb välja, et on mitmeid teenuseid, mida inimesed ei oskagi kasutada, kuigi keskkond peaks kõigile sobima. Arendustiim otsustas vahepeal proovida numbriteta telekapulti kasutusele võtta hoolimata sellest, et testid näitasid, et kasutajad eelistavad numbritega pulte. „Uskusime, et kasutajad harjuvad kahe nädalaga ära. Paraku nii ei läinud. Seda näitasid nii üldine tagasiside kui ka meie enda küsitlused. Kogusime paar kuud kasutajate tagasisidet ja kaardistasime numbritega puldi vajalikkust ning aasta hiljem võtsime paralleelselt taas kastutusele numbritega puldi. Ehk et siit õppetund – kuula oma teenuste tarbijaid,“ tõdeb Jaan. Tähtis on analüüsivõime, et osata õigeid järeldusi teha ning ise ka lahendusi välja pakkuda.
Kasutajamugavuse spetsialisti töö on hästi tehtud, kui valminud on kasutajasõbralik veebilahendus või rakendus, kus info on selgesti sõnastatud ning kiirelt ja mugavalt ülesleitav. Lahendus peab olema usaldusväärne.
Jaan valis Rakvere reaalgümnaasiumisse minnes teatrikallakuga klassi ning ülikooli läks ta õppima multimeedia valdkonda. Tudengina asus ta toonasesse Elioni tööle tehnilise toe spetsialistina, edasi liikus ta siis, kui märkas majasisest tööpakkumist kasutajakogemuse projektijuhi kohale.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- Kasutajamugavuse spetsialisti töö hõlmab nii arvutikasutust kui ka tavakasutajatega suhtlemist ning meeskonnatööd. Sõltuvalt tööülesannetest võib ametikoht nõuda üsna palju liikumist, mis aga ei välista sobivust ka liikumispuudega inimestele.
- Kasutajamugavuse spetsialist on oluline osa meeskonnast näiteks IT-, veebi-, turundusagentuurides, start-up’ides ja teistes ettevõtetes, mis tegelevad kasutajakesksete lahenduste loomisega.
- Ametikoht on rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, Eestis on kasutajamugavus spetsialistide järele üha kasvav nõudlus. Kasutajamugavuse spetsialisti töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: erinevate tehnoloogiate ja seadmete tundmine ning kasutamisoskus, uuringute ja testide läbiviimise oskus (sh intervjueerimine ja kogemuste kogumine), huvi IT, tehnikamaailma ja disaini uute suundade vastu, teadmised tootearendusest ja graafilisest disainist, inimeste käitumismustrite ja psühholoogia tundmine, kasuks tuleb pilvetehnoloogiate tundmine.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii suurt pilti kui ka detaile, võime orienteeruda erinevate osapoolte vahel (tellija, kasutaja, arendaja, disainer jne), süsteemne mõtlemine, lahendustele orienteeritus, analüüsivõime, sihikindlus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: loovus ja hea kujutlusvõime, oskus edastada sõnumeid, esinemisoskus, avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatiavõime.
Kuidas saada kasutajamugavuse spetsialistiks?
Ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Kasutajamugavuse spetsialisti tööd on võimalik teha väga erineva haridusliku taustaga. Kasuks tulevad nii IT-, disaini-, turundus- kui ka psühholoogia ja antropoloogia alased teadmised.
Kasutajamugavuse spetsialisti jaoks vajalikku haridust saab näiteks omandada:
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt informaatika õppekava
- Tallinna Polütehnikumis
- Tartu Ülikoolis, vt informaatika õppekava
- Tallinna Ülikoolis, vt inimese ja arvuti interaktsiooni magistriõppekava
- Eesti Kunstiakadeemias, vt digitootedisainer (BA-tase) ja interaktsioonidisainer (MA-tase, inglise keeles)
- Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, vt meedia ja reklaamidisaini õppekava
Kasutajamugavuse spetsialisti ametikohalt on sõltuvalt huvidest võimalik edasi liikuda nt IT-projektijuhiks, veebidisaineriks, analüütikuks, aga ka arendus- ja tootmisjuhiks.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Veebiarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
