Raske on ennustada, millised saavad olema tulevikus tasuvad töökohad, aga mingisuguseid oletusi saab teha uuringute põhjal.
IKT valdkonda uuriti tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust, 30% eeldab kutseharidust. Elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas vajatakse uusi tooteid ja teenuseid loovaid insenere. Värkvõrk ehk asjade internet loob kohti telekommunikatsiooni valdkonnas. Vaja on inimesi, kes oskavad panna kokku päris maailma vajadused ning teadmised tehniliste süsteemide ülesehitusest ja toimimisest.
Juba praegu on oluline teema andmed – suurandmed ja asjade interneti abil aina nutikamaks muutuvad seadmed loovad vajaduse kiiremaks andmeedastuseks, vajatakse üha suuremate mahtude ja kiirustega võrku, et veelgi rohkem seadmeid saaks omavahel reaalajas suhelda. Hinnas on teadmised ja oskused andmekaevest ja andmeanalüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. Ka arenev 5G ehk tuleviku side vajab spetsialiste.
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik, Infoturbejuht, Elektroonikatehnik
Uuri erialade kirjeldusi:
Küberturbe tehnoloogiad, küberkaitse Tallinna Tehnikaülikoolis (bakalaureuseõpe, inglise k, tasuline).
Telekommunikatsiooni spetsialist ja elektroonikaseadmete tehnik, Tallinna Polütehnikum.
Tutvu uuringutega:
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 2016. Loe uuringu tutvustust.
Uuringufirma Praxis viis läbi uuringu “Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste uuring” (uuringut rahastas ITL).
Tööjõuvajaduse baromeeter: Töötukassa peab arvestust lühiajalise tööjõuvajaduse üle ametialade lõikes – hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele, kas see suureneb, väheneb või jääb samaks.
Haridus- ja teadusministeerium avaldas analüüsi: tehnikaharidus toob suurema sissetuleku – Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul (oktoober 2019).