„Alguses kartsin olukorda, kus ma ei tea vastuseid. Aga nüüd olen aru saanud, et ma ei ole Wikipedia.

Tarkvaraarendaja

Head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud  

Ametinimetusena on kasutusel ka programmeerija, aplikatsioonide arendaja, tarkvarainsener, infosüsteemide/rakenduste front-end arendaja, infosüsteemide/rakenduste back-end arendaja.

„Esmajärguline minu töös on muidugi koodi kirjutamine,“ räägib Proeksperdis tarkvaraarendajana töötav Kadri-Liis Kusmin oma tööst. „Paljud arvavad, et koodi kirjutamine on raske. Tegelikult on kõige raskem mõista kliendi ootusi.“ Arendamine on Kadri-Liisi hinnangul tänapäeval nii lihtne, sest kõik vastused on internetis käeulatuses.

„Alguses kartsin olukorda, kus ma ei tea vastuseid. Aga nüüd olen aru saanud, et ma ei ole Wikipedia. Eelkõige on oluline osata infot hankida ja seejärel seda kategoriseerida,“ tõdeb Kadri-Liis. Naisterahvaid töötab tarkvaraarendajatena vähem, rohkem on projektijuhte ja testijaid. Samas on uuringud näidanud, et naised kirjutavad puhtamat ja „ilusamat“ koodi. „Kasvatuse tõttu oleme korralikumad ja ressursisäästlikumad ning koodi kirjutamisel tuleb samamoodi toimida. Arvutiressursi säästmine on konkreetne kvaliteedinäitaja,“ jutustab Kadri-Liis.

Tarkvaraarenduses kasutatakse palju scrum-metoodikat, mis koosneb ühe nädala kuni kuu pikkustest arendusetappidest. Inimesed jaotatakse väikesteks meeskondadeks, igal lühietapil ehk sprindil kasutatakse spetsiaalset “tahvlit”, kuhu märgitakse tegevused ja ülesanded. Peale igat etappi arutatakse, kuidas läks ja mida teinekord teistmoodi teha. „Lühemad sprindid on kasulikud eelkõige selleks, et kliendile näidata arengut.“ Ka klient näeb, kui suur töö on ühe etapi taustal tegelikult käimas.

Kadri-Liis soovitab programmeerimishuvilistel alustada kodulehtedega, sest sellest saab kiire tagasiside oma tööle. „Sealt tekib hasart, et suudad midagi kontrollida.“ Veel paneb ta noortele südamele, et IT-d õppima asudes ei tasu oma muid huvisid sinnapaika jätta – nišiteadmine mõnest muust valdkonnast tuleb alati kasuks.

Töö on hästi tehtud, kui välja töötatud tarkvaralahendused on töökorras ning vastavad kliendi vajadustele. Head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud ja pea iga nädal laekub konkurentidelt postkasti üleostmispakkumisi. Tarkvaraarendaja ametist liigutakse tavaliselt edasi pigem ärivaldkonda ja juhtivamate ametite poole.

Kadri-Liis on pärit infotehnoloogide perest. Koodi kirjutamiseni jõudis ta siiski omal käel ning alustas kodulehtede tegemist. „Aga ülikoolis olid paljud minust progemises palju tugevamad ning pidin küünte ja hammastega end läbi närima.“ Pärast ülikooli sattus ta tööle analüütik-projektijuhiks. Kui tema kolleeg oli programmeerimistöödega ülekoormatud, pakkus Kadri-Liis end talle appi. „Ta julgustas mind palju ja oli aus – kui oli ikka kehv kood, siis ta ka nii ütles.“ Töö kõrvalt omandas Kadri-Liis ka IT-juhtimise magistrikaardi ja hiljuti astus doktorantuuri infoühiskonna tehnoloogiate õppekavale.

Töökeskkond, väljavaated, palk

  • Tarkvaraarendaja peamine töövahend on arvuti, millel valmib kood. Enamasti käib töö kontoris, kuid koodikirjutamist on võimalik teha ka distantsilt. Olenevalt töökorraldusest ja projektist, on vaja aeg-ajalt suhelda ka projekti teiste osapooltega, sh klientide ja kolleegidega, ning osaleda koosolekutel. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimestele. Sõltuvalt projekti faasist võib töö olla periooditi pingeline.
  • Tarkvaraarendus on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas, kus heade spetsialistide järele on pidevalt suur nõudlus, mistõttu tarkvaraarendaja leiab hõlpsasti tööd ka väljaspool Eestit. Amet on suuresti rutiinivaba ning pakub pidevat pinget. Tööd leitakse väga erinevates valdkondades, näiteks panganduses, logistikas, meditsiinis, tööstuses jm. Mitmed tuntud ettevõtete ja start-up’ide juhid on alustanud oma karjääri just tarkvaraarendajatena.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu alumine määr ületab Eesti keskmise töötasu.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: põhjalikud teadmised infotehnoloogiast, vähemalt ühe programmeerimiskeele oskuslik valdamine, andmebaaside ja operatsioonisüsteemide tundmine, teadmised süsteemide integratsioonist, testimisest, infosüsteemide turbest, dokumentatsiooni koostamisest, huvi innovaatiliste tehnoloogiate vastu.
Mõtlemisoskused:
analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus, tehniline loomingulisus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe, innovaatilisus, süsteemsus, probleemide lahendamise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
meeskonnatööoskus, püsivus, täpsus ja korrektsus, kohanemisvõime, vastutusvõime, suhtlemisvalmidus.

Kuidas saada tarkvaraarendajaks?

IT-tarkvaraarendajaks saab nii ümberõppe kui ka erialase hariduse kaudu: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal saab õppida pärast põhikooli lõpetamist kolmes koolis; noorem tarkvara-arendajaks saab kas kutsekoolijärgselt või täiendõppe läbimise tulemusena, ülejäänud kutsealad eeldavad erialast kõrgharidust. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Programmeerimisoskus on valdavalt seotud reaalkallakuga.

Tarkvaraarendamist ja koodikirjutamisoskust saab omandada näiteks:

  • Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist (kutseõpe)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavad (bakalaureuseõpe)
  • Tartu Ülikoolis, vt Informaatika ja Arvutitehnika erialad (bakalaureuseõpe)
  • Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)
  • TTÜ Infotehnoloogia Kolledžis, vt IT süsteemide arenduse eriala (bakalaureuseõpe)

IT-tarkvaraarendaja rollist on võimalik liikuda edasi näiteks tarkvaraarhitektiks, IT-projektijuhiks, IT-analüütikuks, IT-juhiks, ettevõtjaks.

Testi ennast: Tarkvaraarendaja

Uuri ka: Programmeerija, IT-projektijuht, IT-testija

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.
Vaata VIDEOT.