Tehnilise toe spetsialist peab oskama küsimusi esitada
Ametinimetusena on kasutusel ka arvutiteenuse ja paranduse tehnik, kasutajatoe tehnik, teenuse insener, arvutitugi, IT-tehnik, andmekeskuse tehnik.
Enamasti nõustavad tehnilise toe spetsialistid kliente telefoni teel, mis tähendab, et lisaks IT-alastele teadmistele peab olema hea suhtleja ning taluma hästi pinget. Ka võõrkeelte oskus tuleb inimeste aitamisel alati kasuks.
Tehnilise toe spetsialist haldab ja parandab riistvara ning tarkvara, vajadusel hooldab ka ettevõtte arvutiparki. Kui infosüsteemide töös tekib probleeme, aitab tehnilise toe spetsialist tõrke põhjused kiiresti eemaldada. Väga oluline on oskus vaadata infotehnoloogia vahendeid tavalise arvutikasutaja silmadega ning selgitada keerulisi süsteeme kasutajale lihtsal moel.
„Olenevalt ettevõttest on klienditoe spetsialistil eri funktsioonid, kuid peamine neist on kliendi nõustamine,“ selgitab pilveteenuseid pakkuva firma Primend OÜ tehnilise toe spetsialist Merit Sõrmus. „Tihtilugu sellest piisab ja tehnilisel spetsialistil pole vaja sekkuda.“ Kui küsimus on keerukam ja selle kohta on vaja lisainfot, siis peab Merit vajaliku teabe välja uurima, olles vahelüliks kliendi ja oma meeskonna vahel ning hoides silma peal probleemi lahendamisel. „Inimesed on harjunud oma igapäevase rutiiniga ja kui miski selle segi lööb, siis on probleemi tekkimine täiesti arusaadav,“ teab Merit. Samas võib pöördumise põhjus vahel olla ka väga lihtne – näiteks on printeris paber otsa saanud. Sellisel juhul piisab kliendi tähelepanu juhtimisest sellele ja probleem saab lahendatud. Tehnilise toe spetsialisti asi on küsida õigeid küsimusi, et välja selgitada probleemi algpõhjus. „Klient võib-olla ärev ja olukord pingeline, kuid meie ülesandeks on teda aidata ja tagada talle segamatu töö,“ selgitab Merit.
„Julgus ja loovus on ka väga olulised, ei tohi ära ehmuda, kui keegi helistab ja sa ei ole asjast midagi kuulnudki,“ räägib Merit. „See pool oli alguses hirmutav.“ Vaja on põhiteadmisi erinevatest süsteemidest ja arvutist üldiselt. Tehnilise toe spetsialisti töö on hästi tehtud, kui kliendi tööks vajalike IT-süsteemide ja seadmete kvaliteetne toimimine on tagatud. Tehnilise toe spetsialisti töö kvaliteedimärk on rahulolev klient.
Merit on saanud Tartus maaülikoolis majandust õppides bakalaureusekraadi. Tallinnas valis ta edasi õppimiseks palju konkreetsema ala – IT Kolledžis infosüsteemide analüüsi erialal õpingute alustamine andiski tõuke ametivahetuseks.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- Tehnilise toe spetsialisti töö eeldab suhtlemist erinevate inimestega, näiteks suhtleb ta telefoni teel kliendiga, vajadusel konsulteerib ise ka konsultantide ja klienditoega. Tehnilise toe spetsialist töötab kontoris arvuti taga, aga vahel tuleb külastada kliendi ettevõtet, et seadistata arvutiparke, lahendada tark- ja riistvaralisi tõrkeid, hooldada seadmeid jm. Tööpäev võib olla kiire ja ette tulla pingelisi olukordi. Ettetulevatele probleemidele tuleb kiiresti reageerida, klient soovib teada, kui kiiresti lahendus leitakse. Töö nõuab ka liikumist, kuid võib sellegipoolest sobida ka liikumispuudega inimesele.
- Pea kõikides ettevõtetes on kasutusel tehnoloogiad, mille kasutamisel tuleb aeg-ajalt ette probleeme ning mis vajavad regulaarset hooldust. Seepärast on tehnilise toe spetsialisti tööpõld lai, pakkudes samas ka mitmeid arenemisvõimalusi. Töö on vaheldusrikas.
- Ametikoha töötasu jääb Eesti keskmise töötasu piiridesse. Samas tuleb silmas pidada, et tihti sõltub palk ka töövastutusest ja ülesannetest.
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised IT-süsteemide tark- ja riistvarast, operatsioonisüsteemidest, arvutivõrkudest ja võrguseadmetest, infoturbest, huvi erinevate tehnoloogiate ja nende arengu vastu, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritus, analüüsioskus, järjekindlus, täpsus, efektiivne planeerimisoskus, loovus, süsteemsus, kohanemisvõime ja prioriteetide seadmise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: viisakus ja tasakaalukus, väga hea suhtlemisoskus, võõrkeelte oskus, pingetaluvus, enesekehtestavus, kohusetundlikkus, vastutustunne, selge eneseväljendamine, soov teisi aidata, koostööoskus.
Kuidas saada tehnilise toe spetsialistiks?
Tehnilise toe spetsialisti tööks vajalikud oskused ja teadmised saab omandada nii kutse- kui rakenduskõrghariduse baasilt. Samuti on võimalik tehnilise toe spetsialisti ametikohale asuda ümberõppe läbimisel. Kooli lõpetamise järel on võimalik IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnas koheselt ka ametisse asuda.
Tehnilise toe spetsialisti tööks vajalikku kutseharidust saab omandada näiteks:
- Haapsalu kutsehariduskeskuses, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti õppekava (kutseharidus)
- Pärnumaa kutsehariduskeskuses, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti õppekava (kutseharidus)
- Tartu Rakenduslikus Kolledžis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti õppekava (kutseharidus)
- Tallinna Polütehnikumis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti õppekava (kutseharidus)
Kogemusi juurde saades ning töökohal õppides on võimalik liikuda tehnilise toe vanem- või juhtivspetsialisti ametipositsioonile. Tehnilise toe spetsialisti rollist on võimalik liikuda sujuvalt edasi ka järgmistele ametikohtadele: IT-tugisik, võrguspetsialist, monitooringuspetsialist, süsteemiadministraator, võrguadministraator, kliendihaldur, IT-projektijuht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Võrguspetsialist, klienditoe spetsialist, teenuseinsener
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.