„Selle töö juures on kõige põnevam see, et tulemust näeb kohe,“ ütleb Raik

Veebiarendaja, multimeediaspetsialist

Multimeediaspetsialist – tõlk, kes töötab disaini ja koodiga

Ametinimetusena on kasutusel ka front-end veebiarendaja, kasutajatoe disainer, veebi- ja multimeedia ekspert, digitaalmeedia arendaja, multimeedia disainer, multimeedia arendaja, arvutigraafik, animaator, kujundaja jne.

Veebilehte või mõnda äppi avades puutub kasutaja kokku kõigepealt multimeedia rakenduste välise vaatega. Veebiarendaja ülesandeks on luua ja kokku sobitada digitehnoloogia võimalused audio-, foto-, graafika- ja videolahendustega. „Selle töö juures on kõige põnevam see, et tulemust näeb kohe,“ ütleb Raik Ilves, kes töötab disainiagentuuris Velvet.

Velvetis on ka selline tava, et iga päeva lõpus kogunetakse koosolekuruumi, kus kõik näitavad päeva jooksul tehtut. „Alguses on see väga hirmutav, et pead iga päev oma poolikut tööd näitama ja kriitikat vastu võtma, samas on tagasiside hästi kasulik, muidu unustad suure pildi hoopis ära.“ Raik vastutab veebi välisvaate arenduse eest. „Minu peamiseks tööriistaks on kood, millega proovin vormi anda nii disainerite kui ka enda ideedele,“ selgitab Raik. Lihtsustatuna näeb protsess välja selline, et kujundaja disainib eelkõige kasutajamugavust silmas pidades veebilehest pildi ning Raiki ülesanne on aru saada, kas ja kuidas see on tehniliselt teostatav. „Kõikide interaktsioonide ja funktsionaalsuste loomiseks ei piisa ainult disaineri või programmeerija oskustest, need peaksid mõningal määral kattuma. Veebidisainer peaks teadma, milliste võimaluste piirides ta teoreetiliselt saab mängida ning programmeerija peaks oskama disainerit suunata ja mõistma tema konteksti.

Veebiarendaja töö on hästi tehtud, kui kasutajal on töötulemust mugav kasutada ning see vastab hästi tellija/omaniku soovidele. Tööstus liigub edasi tohutu kiirusega ja kliendile võib esialgu häbenemata öelda, et „ma praegu ei tea, aga uurin kindlasti välja ning leiame parima lahenduse.“ Neil, kes soovivad tulevikus töötada veebiarendajatena, soovitab Raik huvi tunda kasutajakeskse lähenemise vastu ehk kuidas kasutajad suhtlevad tarkvaraga. “Neid tõdesid teades on võimalik tööturul väga väärtuslikuks saada.” Raik leiab, et inimesi, kes mõistavad nii disainerite kui ka programmeerijate keelt, oleks hädasti juurde vaja.

Raik on oma lühikese eluea jooksul pidanud juba mitut ametit. Kutsekoolis õppis ta trükitehnoloogiat, kuid töötas kokana, siis fotograafina ja seejärel lõi oma firma, mis tegeles väiksemate reklaamtrükistega ja kus tuli hakata ka disainiga tegelema.

Töökeskkond, väljavaated, palk

  • Veebiarendaja/multimeedia spetsialist töötab enamasti arvutiga ning sõltuvalt töö iseloomust saab teha seda kas kontoris või kodus. Enamasti on tegemist siiski istuva tööga, sobides seega ka liikumispuudega inimestele.
  • Veebiarendaja on nõutud ja hinnatud igas multimeedia tooteid ja teenuseid pakkuvates ning kasutavates ettevõtetes nii era- kui ka avalikus sektoris, näiteks audiovisuaalse meedia tootjad, kirjastused, reklaamiagentuurid, telejaamad jpm. Võimalus on töötada nii turundus-, veebi-, IT-agentuurides ja erinevates ettevõtetes kui ka vabakutselisena. Projektipõhine töö võimaldab tegeleda ka väga eriilmeliste töödega, nt start-up-lahenduste kasutajakogemuste disainimine või interaktiivsete kodulehtede loomine.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused:
Veebilehtede loomiseks vajalike programmeerimiskeelte tundmine (HTML, CSS, PHP jt), graafiline disain, toote- ja veebidisain, 3D-modelleerimine, teksti, heli, video, pildi töötlemine ja erinevate kasutusvaldkondade tundmine, kursisolek IT, tehnikamaailma ja disaini uute suundadega, teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest.    
Mõtlemisoskused:
soov ennast pidevalt täiendada ja proovile panna, oskus näha nii suurt pilti kui ka detaile, võime orienteeruda korraga mitmete osapoolte soovidele (tellija, kasutaja jne), süsteemne mõtlemine, lahendustele orienteeritus, kiirus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
loovus ja hea kujutlusvõime, oskus edastada sõnumeid, avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatiavõime.

Kuidas saada veebiarendajaks?
Baasharidust on võimalik omandada kutsekoolis (nii põhikooli kui ka keskkooli järgselt), samuti pakuvad erinevad rakendus- ja kõrgharidusõppekavad spetsialiseerumis- ja täiendamisvõimalusi.

Haridust saab näiteks omandada:

  • Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis, vt rakendusinfotehnoloogia õppekava 
  • Tallinna Polütehnikumis, vt multimeedia spetsilisti õppekava
  • Tartu Ülikoolis, vt nt informaatika õppekava
  • Tallinna Ülikoolis, vt nt Inimese ja arvuti interaktsiooni magistriõppekava 

Veebiarendajaks õppimine annab tulevikuks hea väljavaate, kuna hõlmab endas väga palju erinevaid oskuseid ja teadmisi. Kasuks tuleb nii IT-arendusloogikate tundmine kui ka kodulehtede loomise ja disaini valdkonna kompetents. Ametikohalt on soovi korral võimalik liikuda edasi nii IT-projektijuhi, tarkvaraarendaja kui ka loovagentuuride konsultantide töökohtadele – sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad täpsemad huvid või millises valdkonnas on soovi ennast täiendada.

Testi ennast: Veebiarendaja

Uuri ka: Veebidisainer, IT projektijuht

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.