Veebidisainer

„Arvatakse, et veebidisaineri põhitöö on pildi joonistamine ja värvimine. Tegelikult moodustab see vaid 10% veebidisaineri tööst. Ülejäänud 90% koosneb eeltööst,“ leiab ajaarvestusprogrammi Toggl veebidisainer Heidi Taperson. „Selleks, et hästi disainida, pead väga hästi kasutajast aru saama,“ on Heidi veendunud.

Enne nähtava ehk visuaalse poole loomist tehakse palju ühiseid ajurünnakuid arendajatega, et aru saada, miks midagi tehakse ning kellele täpselt see korda peaks minema. Esimesed visandid sünnivad peamiselt paberi ja pliiatsi abil. „Visuaalne pool peab olema kasutajale mugav ja loogilise ülesehitusega. Kui kasutaja ei saa minu tehtust aru, siis tuleb uuesti proovida. Ebaõnnestumine on sageli töö loomulik osa,“ tõdeb Heidi. Toggli tugitiim käib ka kasutajaid külastamas, kust tuleb väga palju kasulikku informatsiooni. „Kuuleme, kuidas ja miks meie toodet kasutatakse. Sageli ei pruugi see, mida meie eeldame, üldse õige olla.“ Toggl, kus Heidi töötab, on eestlaste loodud IT-lahendus, mis kasvas välja vajadusest oma tööaega mõõta. Ettevõtte suurim kasutajaskond on USAs. Eestis pole oma tööaja mõõtmine veel populaarne. See tööriist aitab ka hiljem analüüsida, mille peale kõige rohkem aega kulub ning kuidas saaks efektiivsemalt.

Ülikooli ajal õppis Heidi pool aastat Rootsis Umea disainiinstituudis, kus õpetati disaini eelkõige funktsionaalsuse seisukohalt ehk selle külje pealt, kuidas aitab disain muuta arvuti ja inimese vahelist suhtlust ladusamaks. „Veebidisain ei pea olema ilus, vaid eelkõige kasutamiskõlblik,“ rõhutab Heidi. Veebidisaineri töös peab ta väga oluliseks suhtlemisoskust. „Lõplik lahendus sünnib koostöös paljude osapooltega. Väheolulised pole muidugi ka IT-teadmised. Arvan, et ei saa disainida maja, kui ei tea, kuidas seda ehitada. Mulle on teadmised programmeerimisest kasuks tulnud,“ lisab Heidi.

Noortel, kes soovivad veebidisaineriks saada, soovitab ta alustada teiste tööde sirvimisest, et tekiks arusaam, mis on hea ja mis mitte. Edukas veebidisainer oskab kujundada kodulehti, mis on visuaalselt selged, on kasutajale mugavad ja suunavad kasutaja/külastaja tähelepanu olulisele infole.

Kujundamise juurde jõudis Heidi juhuslikult. „Läksin Tallinna Tehnikaülikooli informaatikat õppima ja olin üsna kindel, et minust saab programmeerija. Teisel kursusel aga liitusin üliõpilasesindusega, kus oli vaja teha flaiereid, plakateid ja bännereid,“ räägib Heidi. Edasise karjäärivaliku puhul sai kõige määravamaks ülikooli juures tegutsev tarkvaraarendusklubi, mida kutsuti lapikuteks tähise LAP järgi informaatikaeriala ainete ees. „Tegin reaalseid projekte reaalsetele klientidele. Seejärel kutsuti mind juba tarkvaralahendusettevõttesse DeskRock disaineriks.“