„Visuaalne pool peab olema kasutajale mugav ja loogilise ülesehitusega. “

Veebidisainer

Visuaalne pool peab olema kasutajale mugav ja loogilise ülesehitusega

Ametinimetusena on kasutusel ka nt veebi sisujuht, veebiarendaja, veebiadministraator jm.

„Arvatakse, et veebidisaineri põhitöö on pildi joonistamine ja värvimine. Tegelikult moodustab see vaid 10% veebidisaineri tööst. Ülejäänud 90% koosneb eeltööst,“ leiab ajaarvestusprogrammi Toggl veebidisainer Heidi Taperson. „Selleks, et hästi disainida, pead väga hästi kasutajast aru saama,“ on Heidi veendunud.

Enne nähtava ehk visuaalse poole loomist tehakse palju ühiseid ajurünnakuid arendajatega, et aru saada, miks midagi tehakse ning kellele täpselt see korda peaks minema. Esimesed visandid sünnivad peamiselt paberi ja pliiatsi abil. „Visuaalne pool peab olema kasutajale mugav ja loogilise ülesehitusega. Kui kasutaja ei saa minu tehtust aru, siis tuleb uuesti proovida. Ebaõnnestumine on sageli töö loomulik osa,“ tõdeb Heidi. Toggli tugitiim käib ka kasutajaid külastamas, kust tuleb väga palju kasulikku informatsiooni. „Kuuleme, kuidas ja miks meie toodet kasutatakse. Sageli ei pruugi see, mida meie eeldame, üldse õige olla.“ Toggl, kus Heidi töötab, on eestlaste loodud IT-lahendus, mis kasvas välja vajadusest oma tööaega mõõta. Ettevõtte suurim kasutajaskond on USAs. Eestis pole oma tööaja mõõtmine veel populaarne. See tööriist aitab ka hiljem analüüsida, mille peale kõige rohkem aega kulub ning kuidas saaks efektiivsemalt.

Ülikooli ajal õppis Heidi pool aastat Rootsis Umea disainiinstituudis, kus õpetati disaini eelkõige funktsionaalsuse seisukohalt ehk selle külje pealt, kuidas aitab disain muuta arvuti ja inimese vahelist suhtlust ladusamaks. „Veebidisain ei pea olema ilus, vaid eelkõige kasutamiskõlblik,“ rõhutab Heidi. Veebidisaineri töös peab ta väga oluliseks suhtlemisoskust. „Lõplik lahendus sünnib koostöös paljude osapooltega. Väheolulised pole muidugi ka IT-teadmised. Arvan, et ei saa disainida maja, kui ei tea, kuidas seda ehitada. Mulle on teadmised programmeerimisest kasuks tulnud,“ lisab Heidi.

Noortel, kes soovivad veebidisaineriks saada, soovitab ta alustada teiste tööde sirvimisest, et tekiks arusaam, mis on hea ja mis mitte. Edukas veebidisainer oskab kujundada kodulehti, mis on visuaalselt selged, on kasutajale mugavad ja suunavad kasutaja/külastaja tähelepanu olulisele infole.

Kujundamise juurde jõudis Heidi juhuslikult. „Läksin Tallinna Tehnikaülikooli informaatikat õppima ja olin üsna kindel, et minust saab programmeerija. Teisel kursusel aga liitusin üliõpilasesindusega, kus oli vaja teha flaiereid, plakateid ja bännereid,“ räägib Heidi. Edasise karjäärivaliku puhul sai kõige määravamaks ülikooli juures tegutsev tarkvaraarendusklubi, mida kutsuti lapikuteks tähise LAP järgi informaatikaeriala ainete ees. „Tegin reaalseid projekte reaalsetele klientidele. Seejärel kutsuti mind juba tarkvaralahendusettevõttesse DeskRock disaineriks.“

Töökeskkond, väljavaade, palk

  • Veebidisaineri töökeskkond ei pruugi olla piiratud vaid kontoritööga, vaid seda saab hõlpsalt teha nii kodus kui ka välisriigis viibides. Töö nõuab suhtlemist, kuid mitte tingimata pidevat näost näkku kohtumist. Kuna enamasti on tegemist istuva tööga, sobib veebidisaineri ametikoht ka liikumispuudega inimestele.
  • Veebidisainerid leiavad tööd erinevates ettevõtetes, nt reklaami- ja disainiagentuurides, IT-firmades jm.
  • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üldjuhul üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused:
veebikeskkonna (graafiline) disaini alased teadmised, teadmised veebiarendamisest, digitaalsete keskkondade kasutusmugavuste tajumine ja testimine, fototöötlusprogrammide tundmine, teadmised kompositsioonist, hea värvitunnetus.
Mõtlemisoskused: 
hea visuaalne mõtlemine, võime tajuda multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
loovus ja hea kujutlusvõime, tähelepanelik kuulamisoskus, avatus uuendustele, eesmärgile orienteeritus, koostöövalmidus.

Kuidas saada veebidisaineriks?
Veebidisaini on võimalik õppida erinevates kutse- ja kõrgkoolides üle Eesti. Eelkõige on oluline praktilise poole hea tundmine ja kasutamine, kasuks tuleb nii kunstilised huvid kui ka IT-alased teadmised ja programmeerimisoskus, kuid ükski pole neist eelduseks heaks veebidisaineriks kujunemisel.

Veebidisaineriks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

  • Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia ja reklaamidisaini õppekaval
  • Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal
  • Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval 
  • Tallinna Polütehnikumis, vt multimeedia spetsilisti õppekava

Oskuslik veebidisainer saab liikuda edasi väga erinevatesse valdkondadesse. Nt IT-firma töökogemusega disainer võib areneda IT-projektijuhiks, tarkvaraarendajaks, veebiarendajaks, lisaks võivad disainerid edasi liikuda disainijuhi, tootejuhti, turundusspetsialistide ametikohtadele või ka ise ettevõtjaks hakata. Disaineri huvid pole kuidagi piiratud ning tihti peale on veebidisainerid tegemas ka muid kujundustöid, nt plakatid, bännerid, visiitkaardid jm.

Testi ennast: Veebidisainer

Uuri ka: Veebiarendaja, IT projektijuht

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.