„Minu töö on siis hästi tehtud, kui seda näha ei ole,“ tõdeb Meelis.

Võrguspetsialist

Hea IT-võrgu arhitekti töö on märkamatu

Ametinimetusena on kasutusel ka võrguteenuste spetsialist, võrgutugi, võrguadministraator, sidevõrgu spetsialist, mobiilisidevõrgu spetsialist, võrguinsener.

Et saaksime mugavalt omavahel erinevate sidepidamise vahendite (ja ka nutiseadmete) abil suhelda, peab seda võrgu kaudu võimaldama. Võrgu toimimise eest vastutab ja võrguteenuseid jälgib ning arendab võrguspetsialist. „Kui intsidente ei esine ja võrk korralikult töötab, siis üldiselt arvutikasutajad ei märka, et võrk üldse olemas on,“ tõdeb Eesti Energia IT-võrgu arhitekt Meelis Kurnikov.

Meelise hea töö tõestuseks rikkeid väga tihti ei esine. IT-võrgu arhitekti põhiülesanneteks Eesti Energias on tagada andmesidevõrgu tõrgeteta toimimine ning uute võrkude planeerimine ning ehitamine. „Meie tiimi ülesanne on ka riketele reageerimine ja nende likvideerimine – tuvastame kaughalduse teel võimalikke põhjusi,“ räägib Meelis. „Kuna tegu on ikkagi tehnikaga, siis rikkeid siiski esineb – seadmed lähevad rivist välja, kaabel tehakse ehitustööde käigus katki vms. Siis tuleb käia kohapeal uurimas, mida teha. Kui olulise mõjuga rikked juhtuvad töövälisel ajal, tuleb olla valmis ka nendele reageerima.“

Eesti Energia andmesidevõrgu moodustavad erineva otstarbe ja kriitilisusega võrgud, näiteks andmekeskuste võrgud, kus asuvad serverid ja teenused, mida kasutavad nii asutuse töötajad kui ka kliendid; siis kontorivõrgud, kus on kõik töötajad oma arvutitega ja teevad igapäevast tööd. Kaevandustes, elektrijaamades ja tuuleparkides on aga tehnoloogilised võrgud, mis teenindavad mingit konkreetset energiatootmise tehnoloogilist protsessi.

Võrguspetsialisti töö on hästi tehtud, kui on tagatud andmesidevõrkude turvaline koostoimimine. Võrguspetsialisti töö muudab inimeste elu oluliselt mugavamaks, nt erinevate e-teenuste kasutamise, automatiseeritud andmeedastuse või terviklike andmesidevõrkude loomise kaudu.

Oluline on selles töös pingetaluvus. Suurema mõjuga intsidentide korral on ukse taga järjekord häiritud inimestest ja siis ei tohi paanikasse sattuda, vaid tuleb püüda rahulikult aru saada, milles viga. Analüüsivõime ja loogiline mõtlemine aitavad kokku viia põhjuse ja tagajärje. Kasuks tuleb ka programmeerimisoskus, mille abil on võimalik rutiinsemat tööd automatiseerida. Suhtlemist on võrguarhitekti töös ka omajagu. Meelis lohutab kõiki, kes ei ole matemaatikaga kõige paremad sõbrad – arvutivõrgu inimesel ei ole matemaatika primaarne. Andmesidevõrgu erialal näeb Meelis kasvavaid võimalusi, sest andmesidevõrgud on igal pool meie ümber ja üha laienev asjade internet toob neid veel juurde.

Meelist läks pärast põhikooli lõppu Tallinna Polütehnikumi, kus õppis arvutite ja arvutivõrkude eriala. „Kui keegi praegu minult küsib, kas minna ametikooli või otsustada keskkooli kasuks, siis mina olen seda meelt, et omandada keskeriharidus – saad keskhariduse ja omandad esmased teadmised ka erialal. Polütehnikumi haridusest piisas erialase töökoha leidmiseks, kuid silmaringi laiendamiseks ja karjääriredelil tõusmiseks on tarvis kõrgharidust ja seda omandab Meelis IT Kolledžis IT-süsteemide administreerimise erialal kaugõppes.

Töökeskkond, väljavaated, palk  

  • Võrguspetsialisti töö on vaheldusrikas, lisaks tööle arvutiga on vaja üsna palju suhelda, vajadusel tuleb hooldamiseks ja parandamiseks käia ka teenindatavatel objektidel. Valmis peab olema ka ööpäevaringseks reageerimiseks. Suuremates ettevõtetes võivad olla eraldi võrguteenuste meeskonnad. Võrguspetsialisti töö sobib ka liikumispuudega inimesele, kuid sõltuvalt töökohast tuleb ette ka liikumist.
  • Üha rohkem infot liigub ja talletub digitaalselt, mistõttu kasvab vajadus toimivate andmesidevõrkude järele. Tänapäeval on iga ettevõtte tööks vaja võrke ja ühilduvust seadmetega. Seega on võrguspetsialisti tööpõld lai ning erinevaid võimalusi palju, nt töötada võrguteenust pakkuvas telekommunikatsiooniettevõttes (nt mobiilivõrgud), ministeeriumite haldusalas, aga ka suuremates organisatsioonides, tegeledes nii ettevõtte sise- kui ka välisvõrguga. Olenevalt töökohast on võimalik lisaks IT-le puutuda kokku ka erinevate valdkondadega, nt pangandus, haiglad, riigisüsteemid jm. Head võimalused on leida tööd nii Eestist kui ka mujalt.
  • Võrgu spetsialisti ametikoha töötasu sõltub spetsialiseerumisest ja töökogemusest, kuid keskmine töötasu on võrreldav Eesti keskmise palgaga või jääb üle selle.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: huvi erinevate tehnoloogiate vastu, teadmised andmesidevõrkude infrastruktuurist ja operatsioonisüsteemidest, IT-alased baasteadmised (sh programmeerimisest), tehniline taiplikkus, teadmised riistvarast, infoturbest, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke.
Mõtlemisoskused:
lahendustele orienteeritud mõtteviis, analüüsioskus, loogika, täpsus, süsteemsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused:
hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, koostööoskus, vastutustunne, selge eneseväljendamine.

Kuidas saada võrguspetsialistiks?

Võrguspetsialisti baasharidust saab omandada nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgharidusena. Baasteadmiste pinnalt on võimalik ka koheselt tööle asuda või minna edasi õppima. Samuti on võimalik võrguspetsialisti tööks vajalikud oskused omandada ümberõppe raames ja täiendada end töökohal.

Võrguspetsialisti tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

  • Tallinna Polütehnikumis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala (kutsekeskharidusõpe)
  • Tallinna Polütehnikumis, vt telekommunikatsiooni nooremspetsialisti eriala(kutsekeskharidusõpe)
  • Rakvere Ametikoolis, vt IT-süsteemide spetsialisti õppekava (kutseharidus)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt IT süsteemide administreerimise õppekava (bakalaureuseõpe)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Infotehnoloogia teaduskond, nt Elektroonika ja kommunikatsiooni eriala

Võttes suuremat vastutust, on võrguspetsialisti rollist võimalik liikuda näiteks IT-võrgu arhitekti, võrguteenuse inseneri või võrgujuhi ametikohtadele. Võrguspetsialisti rollist on võimalik liikuda edasi ka näiteks järgmistele ametikohtadele: võrgukonsultant, tehnilise toe spetsialist, süsteemiadministraator, andmebaasiadministraator, IT-kvaliteedijuht.

Uuri ka: Süsteemiadministraator, Teenuseinsener

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.