Suhtluskanalid, mille kaudu suhtleme, on muutnud ka suhtlemise viise. Iga liigutusega kübermaailmas suheldes tekitame enda kohta andmeid, mida masinad meie kohta koguda saavad. Võimalus oma elu nutikate seadmete abil mugavamaks muuta, seab meid aga enda kohta avalikustatud info hulga tõttu kaitsetusse olukorda. Oma andmete targaks jagamiseks on kasulik teada küberhügieeni reegleid.
Ligipääs avalikule WiFi-võrgule on Eestis normiks, samas ei maksa olla liialt usaldav. Küberhügieen tähendab teisisõnu, et hoolikalt on läbi mõeldud nii inimese enda andmete kui ka asutuse või organisatsiooni andmete kaitsmine. Salasõnad on hästi hoitud ning ka hästi koostatud ja neid vahetatakse piisavalt sageli; nutiseadmed ja arvuti on kaitstud viirusetõrjega, ka kodune WiFi-võrk on võõrale sissetungijale kaitstud ning oma andmete jagamisel mõeldakse selle vajalikkuses. Ja veel – igal lingil ei ole turvaline klikkida.
Küberturvalisuse teema kohta leiab kasulikku teavet Riigi Infosüsteemide Ameti ehk RIA veebilehelt.
Noortele on loodud turvalise internetis käitumise kohta mitu veebilehte, näiteks Targalt internetis ja See on turvaline IT.
Kus saab küberturbe spetsialistiks õppida?
Küberturbe tehnoloogiad, Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskond (bakalaureuseõpe, inglise k, tasuline).
Küberkaitse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendõppekava (magistriõpe, inglise k).
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik ja Infoturbejuht