Süsteemiarhitekt teeb tehnoloogilisi valikuid
Ametinimetusena on kasutusel ka telekommunikatsiooni arhitekt, lahenduse arhitekt, tarkvaraarhitekt jms.
Süsteemiarhitekti ametinimetuses olev viide arhitekti tööle näitlikustab hästi töö sisu – süsteemiarhitekt teeb plaani ja vaatab, et selle plaani järgi kõik tegutseksid, et „maja“ valmiks. „Arhitekt on see, kes vastutab esmaste ja põhimõtteliste tehnoloogia otsuste eest: mis platvorme ja mis tarkvara kasutada. Ta teab, mis jupid on olemas, kus nad paiknevad ja kuidas omavahel suhtlevad. Arhitekt peab jälgima, et arendajad oma tööd arhitekti valikute järgi teevad,“ selgitab ettevõtte Mooncascade asutaja ja süsteemiarhitekt Indrek Ulst.
Minu jaoks on põnev, kui tuleb uus projekt, kus saab midagi nullist välja mõelda ja teha seda paremini kui eelmine kord,“ märkis Indrek. Süsteemiarhitektil tuleb suhelda projektijuhiga, rääkida läbi arendajatega. „Oluline on, et arendajad oleksid arhitektiga n-ö samal lehel, et kohe, kui tekib kõrvalekaldeid, saaks need likvideerida,“ rääkis Indrek. Kõik peab lõpuks töötama. Süsteemiarhitekti töö tulemust tunneb klient siis, kui ka sisult keeruline süsteem on kasutajale loogilise ülesehitusega ja lihtsasti kasutatav. Töötulemus valmib meeskonnatööna.
„Parimad arhitektid, keda mina olen näinud, on programmeerimistaustaga,“ märkis Indrek, „neil on väga hea ja lai ülevaade sellest, kuidas mingeid asju tehakse ja miks neid just nii tehakse.” Süsteemiarhitektiks võiksid Indreku sõnul pürgida inimesed, kellel on soov teha ära midagi suuremat, midagi sellist, mida üksi ei saa hakkama.
Süsteemiarhitekti töö heaks näiteks on üks mikroteenuste projekt, kus tuleb leida lahendus mikroteenuste arhitektuuri arendamiseks. Mooncascade’i meeskond mõtleb välja, kus mingid programmijupid paiknevad ja kuidas neid kasutada. Tulemuseks on hulk mikroteenuseid, mis omavahel suhtlevad ja mille otsa on ehitatud veebiteenus. Lõppkasutaja jaoks valmib veebisait, mis elab nende mikroteenuste otsas. Iga komponent peab täitma seda ülesannet, mis talle anti. Komponendid, mis on nutikalt koos tööle pandud, on paindlikud.
Indrek hakkas veebilehti tegema põhikoolis, keskkoolis pärast programmeerimisega tutvumist oli selge, et ta läheb IT-d õppima. Indrek alustas karjääri koodikirjutajana, ta asus meditsiinitarkvaraga tegelevas firmas MediSoft haiglatele infosüsteeme looma, seejärel viis tee Skype’i asutajate loodud start-up’i Daily Perfect. Sama tiimiga loodi Mooncascade, mida Indrek nüüd juhib.
Indrek Ulst pälvis 2015. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki noore ettevõtja preemia.
Töökeskkond, väljavaated, palk
- Süsteemiarhitekt töötab enamasti kontoris. Töös tuleb ette nii iseseisvat süvenemist vajavat planeerimist kui ka suhtlust ja koostööd. Näiteks võib süsteemiarhitekt anda nõu tarkvaraarendajatele paremate tehniliste lahenduste loomiseks ning samal ajal saada arendajatelt ise tagasisidet selles osas, kuidas tööprotsessi mõistlikum korraldada oleks. Sõltuvalt projekti faasist võib töö olla periooditi pingeline. Süsteemiarhitekt saab olla ka füüsilise erivajadusega inimene, sest töö ei nõua tingimata aktiivset ringiliikumist.
- Töö on vaheldusrikas. Süsteemiarhitektide, nagu teistegi heade IT-spetsialistide, järele on tööturul suur nõudlus, mistõttu on selle ameti esindajal hea võimalus leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Samuti annavad süsteemiarhitekti teadmised ja oskused eelise ka oma firma või start-up-i loomiseks.
- Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Teadmised, oskused ja eeldused:
Erialased pädevused: teadmised IT-arhitektuurist ja selle osadest, infosüsteemide ülesehitusest ja toimimisest (sh süsteemide integratsioonid), laiapõhjalised teadmised ja oskused programmeerimisest, huvi uute tehnoloogiliste suundade vastu, sh tarkvaraarenduse suunad, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke, teadmised riskide juhtimisest, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritud mõtteviis, keskendumisvõime, loogika, süsteemne mõtlemine, detailitäpsus, oskus hoida tervikpilti, põhjalikkus, prioriteetide seadmise võime, katsetamisjulgus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, argumenteerimisoskus, organiseerimisvõime, initsiatiivikus, meeskonna juhtimine.
Kuidas saada süsteemiarhitektiks?
Süsteemiarhitekti töö ei sobi esmaseks ametikohaks, kuna kasuks tuleb laiem programmeerimise kogemuspagas ja valdkonna tundmine sügavamal tasandil. Head eeldused süsteemiarhitekti tööks annab tarkvaraarenduse-alane haridus. Süsteemiarhitekti tööks on üldjuhul vajalik kõrgharidus (äriinfotehnoloogia, informaatika) või rakenduskõrgharidus IT-alal.
Süsteemiarhitekti tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:
- Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava või Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekava
- Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
- Tallinna Ülikool, vt Infotehnoloogia juhtimine (magistriõpe)
Süsteemiarhitekti tööks annab hea ettevalmistuse eelneva töökogemuse omamine näiteks tarkvaraarendajana. Süsteemiarhitekti rollist on võimalik sujuvalt edasi liikuda näiteks IT-projektijuhi või IT-juhi ametikohale.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemianalüütik, IT-projektijuht, IT-juht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.