Author: apek

Süsteemianalüütik täidab klientide unistusi

Ametinimetusena on kasutusel ka süsteemivanemanalüütik, informatsiooni disainer, infosüsteemi analüütik, süsteemidisainer, tehniline konsultant.

Süsteemianalüütiku ülesanne on kokku koguda klientide soovid ja mõtted mõne uue tarkvaralahenduse loomiseks. Süsteemianalüütik analüüsib kliendi soove tehnilisest vaatenurgast ning esitab tarkvaraarendajatele täpse kirjelduse, kuidas soovitut saavutada. „Lisaks tuleb jälgida kogu arendusprotsessi ja pakkuda meeskonnale tuge,“ selgitab finantsteenuseid pakkuva ettevõtte Pocopay süsteemianalüütik Teele Puusemp.

„Minu töö tulemus on sisendiks, et uue lahenduse saamiseks programmi luua – see on aluseks projektijuhile, programmeerijatele ja testijatele,“ ütleb Teele. „See läheb siis arendajatele, kes programmeerivad lahenduse valmis. Ka testijatele on minu töö sisendiks, kuna selle järgi nad hindavad, kas tulemus vastab nõuetele. Sageli olen toeks ka testplaani koostamisel.“ Teele jälgib kogu arendusprotsessi. Väga tavaline on, et protsessi jooksul kliendi nõuded ja soovid muutuvad, sest võib juhtuda, et detailid selguvad alles arenduse käigus. Tehakse täpsustusi ja süsteemianalüütik peab olema kogu protsessi juures toeks. Kui projekt lõpuks lahenduseni jõuab, siis aitab süsteemianalüütik tellijal hinnata, kas tulemus on selline nagu sooviti. Süsteemianalüütiku roll on hoida kurss eesmärgil ja sellest mitte kõrvale kalduda. „Meeskonnatöö ja üksteise toetamine on olulised,“ kinnitab Teele.

„Mida rohkem tead programmeerimisest, seda lihtsam on süsteemianalüütiku tööd teha,“ nendib Teele. Tehnilised taustateadmised muudavad selle töö tegemise lihtsamaks, samuti tuleb kasuks matemaatikaoskus. Koodi kirjutama ei pea, seda teevad süsteemianalüütiku soovide järgi teised.

Teele lõpetas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalklassi ning läks siis õppima Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogiat – süsteemianalüüs on selle eriala üks rakendusvõimalusi. „Äriinfotehnoloogia on kombinatsioon matemaatikast ja ärist, mis tähendab suhtlemist ja kokkupuudet paljude valdkondadega,“ selgitab Teele, kes tahtis, et lisaks arvutitööle oleks tema tegemistes ka palju suhtlemist ja mitmekülgsust.

Töötulemus: Töökeskkond, väljavaated, palk  

• Projektimeeskonnaga tiheda koostöö tõttu sisaldab süsteemianalüütiku töö olulisel määral suhtlemist, palju tuleb koosolekutest osa võtta, samas teha ka iseseisvat tööd projekti kirjelduse ja analüüsiga. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
• Süsteemianalüütiku ametipositsioon pakub võimalusi võtta osa uute lahenduste loomisprotsessist. Töö on vaheldusrikas. Olenevalt töökohast on võimalik lisaks IT-le puutuda kokku ka erinevate valdkondadega, nt e-kaubandus, maksusüsteemid, riigisüsteemid jm. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised infosüsteemide ülesehitusest ja toimimisest, laiapõhjalised teadmised andmebaasidest ja testimisest, üldteadmised programmeerimisest, teadmised infosüsteemide disainist, infosüsteemide arhitektuurist, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke, teadmised riskide juhtimisest, üldised teadmised projektijuhtimisest.
Mõtlemisoskused: loogika, süsteemne mõtlemine, detailitäpsus, oskus hoida tervikpilti, põhjalikkus, järjepidevus, lahendustele orienteeritud mõtteviis, prioriteetide seadmise võime.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: soov inimestega suhelda, koostööle orienteeritus, veenmisoskus, julgus küsida küsimusi, oskus muudatustega toime tulla, argumenteerimisoskus.

Kuidas saada süsteemianalüütikuks?
Süsteemianalüütiku tööks on üldjuhul vajalik kõrgharidus või rakenduskõrgharidus IT-alal. Samas on võimalik ka eelneva hariduse pealt ka ümber õppida või töökohal spetsialiseeruda. Ameti baasharidus on ideaalis äriinfotehnoloogia. Samuti on võimalik õppida süsteemianalüütikuks ka mõne muu baashariduse pealt, omandades IT-spetsiifika täiendõppena (nt majandusalane haridus). Võimalik on ka töökohal spetsialiseerumine mõne kindla ärivaldkonna suunal.

Süsteemianalüütiku tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava, Informaatika (bakalaureuseõpe)
• TTÜ IT teaduskond, õppekava (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Tallinna Ülikool, vt Infotehnoloogia juhtimine (magistriõpe)
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)

Süsteemianalüütiku rollist on võimalik liikuda edasi näiteks süsteemiarendaja, projektijuhi, tootejuhi, tiimijuhi või testija ametikohtadele. Samuti on võimalik spetsialiseeruda programmeerimisele, testimisele vms. Samas pole süsteemianalüütiku karjäärivõimalused ainult IT-alased, vaid on võimalik liikuda ka teistesse valdkondadesse. Võimalik on alustada ka oma ettevõttega.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Ärianalüütik, IT-projektijuht

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

IT-projektijuht on eestvedaja

Ametinimetusena on kasutusel ka projekti koordinaator, projekti administraator, projektijuhtimise spetsialist, toote planeerija, arendusjuht.

IT-projektijuht on nagu bändi liider, meeskonna liitja, kelle oskused ja sarm viivad tiimi edasi. Tema teab, kuidas juhtida meeskonda ning tunneb IT-d. IT-projektijuht valib vastavalt projekti sisule meeskonda inimesi arendajatest kuni testijateni, paneb paika projekti ajagraafiku ning jälgib selle edenemist.

„Keskenduda tuleb inimestele, mitte niivõrd süsteemidele. Mulle meeldib inimestega töötada ja IT-projektijuhi töös on see äärmiselt oluline,“ räägib Marti Lung, kes vastutas telekommunikatsiooni teenuseid pakkuvas ettevõttes erineva keerukusega IT-projektide juhtimise eest. „Oluline pole kaheksast viieni tööl istuda, oluline on tulemus. Kui on vaja, siis oled ka öösel kohal. Kui on vaja, saad ka kodus tööd teha. Mina isiklikult eelistan hästi palju kohal olla ja inimestega suhelda,“ räägib Marti. „Kui olen otsinud tööle projektijuhte, siis tööd saab see, kes räägib näiteks, kuidas ta bändi teeb võib saalihoki tiimi kokku on ajanud. See inimene peab tahtma tegutseda,“ rõhutab Marti. Edukas projektijuht suudab end kehtestada ning olla süsteemne.

Telekommunikatsiooniettevõttes tehakse iga kuu regulaarselt uuendusi enam kui 30 eri süsteemis, mille testimise ja tõrgeteta rakendumise eest Marti vastutabki. Seni kõige huvitavam projekt oli mitme telekomiette ühinemine, siis tuli ainuüksi IT poole peal muudatusi teha pea viiekümnes süsteemis ja need muudatused vajasid kõik eelnevat arendust, testimist ja paigalduseks ettevalmistamist. Lõppkokkuvõttes tuli kõik muudatused ühe ööga ellu viia.“

IT-projektijuhi töö on hästi tehtud siis, kui projekt on läbi viidud lähtuvalt kehtestatud standarditest ja nõuetest, korrektselt dokumenteeritud ning lahendus on edukalt integreeritud. Rahul on kõik osapooled ning kulutused mõistlikud.

Juba lapsepõlves tehnoloogiast ja elektroonikast huvitunud Marti jõudis IT-valdkonna juurde Tallinna Tehnikaülikoolis, kus omandas arvutisüsteemitehnika bakalaureuse- ja ka magistrikraadi. Ühel hetkel sai temast IT-projektijuht Eesti suurimas pangas, kust ta omakorda telekomiettevõttesse kutsuti.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• IT-projektijuht töötab enamasti kontoris, osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb tellija ja projektmeeskonna liikmetega. Enamasti on tegemist istuva tööga, sõltuvalt projektist võib vaja olla aeg-ajalt klienti külastada. Töö võib olla periooditi pingeline. Aeg-ajalt saab teha ka kaugtööd. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele, tuleb aga arvestada kliendikohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.
• Üha rohkem vajatakse IT-spetsialiste, kes mõistavad hästi mõlemat poolt – nii kliendi vajadusi kui vastavaid IT-lahendusi. IT-projektijuhte võib leida erinevate IKT-ettevõtete vastutavatelt ametikohtadelt, nad on oluliseks lüliks kliendi, ettevõtte juhtkonna ja erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: IT baasteadmised, teadmised projektijuhtimisest (soovitavalt ka tootejuhtimisest), suhete/inimeste juhtimise kogemus, teadmised riskide juhtimisest, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: võime näha suurt pilti, luua visiooni ja lahendusi, analüüsioskus, süsteemsus ja struktureeritus, prioriteetide seadmise oskus, otsustusvõime, järjekindlus, sh oskus hoida fookust, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus (sh läbirääkimisoskus) ning oskus kuulata ja lahendada probleeme, kehtestamisoskus, organiseerimisvõime, koostööoskus, initsiatiivikus, empaatilisus, kõrge pingetaluvus (võime tulla toime muutustega).

Kuidas saada IT-projektijuhiks?
IT-projektijuhiks saamine on võimalik nii erialase kõrghariduse kui ka ümberõppe kaudu. Parimaks ettevalmistuseks on IT-õppesuund, mis õpetab aru saama äripoole vajadustest ja tõlkima need IT-inimeste jaoks arusaadavasse keelde. Samuti on võimalik õppida IT-projektijuhiks ka mõne muu baashariduse pealt, omandades IT-spetsiifika täiendõppena (nt juriidilise, majandusalase või psühholoogia alase hariduse peale).

Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine 

IT-projektijuhi rollist on võimalik liikuda sujuvalt edasi näiteks valdkonna projektijuhi (võib koordineerida ka teiste projektijuhtide tööd), arendusvaldkonna juhi, IT-tootejuhi või IT-juhi ametikohale.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: IT-juht

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Ärianalüütik tõlgib tellija soovi ärilahenduseks

Ametinimetuse alternatiivina on kasutusel ka äriarendusjuht, tootearenduse spetsialist, teenuse juht, lahenduste juht, protsessidisainer.

Igal ettevõttel on äriplaan, mille alusel äriideid ellu viiakse. Ärianalüütik on nagu moodne alkeemik, kes tehnoloogilisi võimalusi rahaks muudab. Ärianalüütiku abi on vaja siis, kui firma soovib alustada mõne uue toote/teenuse pakkumist või tahab olemasolevat täiendada.

Ärianalüütik viib ennast kurssi kõigega: mida äri vajab, kust tellida toote või teenuse jaoks vajalikke vahendeid, kui palju see maksab ja kas plaane võivad segada mõned piirangud. Kui ärianalüütikul on selge, mida vaja, paneb ta kokku ärilahenduse ning kirjeldab soove tarkvaraarendajate jaoks. Tulemuseks on edukalt ellu viidud arendusprojektid, mis toetavad ettevõtte äriplaani.

„Ärianalüütiku töö suurt suhtlusmahtu arvestades peab ärianalüütik olema hea suhtleja,“ selgitab telekommunikatsiooniettevõttes Telia ärianalüütikuna töötav Riho Taring. Riho on vahelüliks tellija ja arendajate vahel. Näiteks Telias võib tellija, kes ongi Telia oma süsteemist ehk siseklient, soovida turule tuua uut internetilahendust. Selleks on vaja arendada toode. Ärianalüütik uurib välja, mida tootearenduseks vaja, paneb koos tellijaga paika ootused ning lepib kokku tulemustes, et keegi hiljem ei pettuks.

Kõigepealt lõpetas Riho Tallinna Polütehnikumi sideeriala ning alustas telefonivõrgu tehnikuna ja tegeles ühenduste väljaehitamisega. Siis sai temast insener, kes teenindas oma väikese töögrupiga kogu Harjumaa ühendusi. Tehnilisest tööst tüdinedes läks ta müügitööle. Suurkliendihalduri töös tuli Rihole kasuks varasem tehniline taust, mis aitas hästi aru saada klientide probleemidest. Kuna Riho soovis endas arendada ja juurde õppida IT-poolt, siis astus ta Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogia kaugõppesse.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Ärianalüütik töötab enamasti kontoris, osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb palju. Enamasti on tegemist istuva tööga, mis eeldab ka majasisest liikumist erinevate koosolekute vahel. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
• Ärianalüütiku amet on esindatud eelkõige suuremates organisatsioonides. Eriti oluline on see töö organisatsioonides, kus on palju tooteid/teenuseid ning mida iseloomustab muudatuste rohkus (nt finantsasutused, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonna organisatsioonid).
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised äriprotsesside toimimisest ning äriloogikast (sh äriplaan, äristrateegia), teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest ja arendamisest, teadmised ärianalüüsist, projektijuhtimise kogemus.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii detaile, suurt pilti kui protsesside ja süsteemide vahelisi seoseid, oskus märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus, sihikindlus, loogiline mõtlemine.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostööoskus, kehtestamisoskus, initsiatiivikus.

Kuidas saada ärianalüütikuks?
Ametikoht sobib nii esimese erialana õppimiseks kui ka ümberõppeks. Ärianalüütikuks on võimalik õppida erineva IT-baashariduse pealt. Ideaalne ettevalmistus on aga äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.

Äriinfotehnoloogia suunalist haridust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala 
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine

Ärianalüütikuga sarnast tööd teeb süsteemianalüütik, kes äritoodete asemel analüüsib süsteeme. Süsteemianalüütiku töökogemus annabki hea eelduse ärianalüütikuks saamiseks. Ärianalüütiku ametikohalt on omakorda võimalik liikuda sujuvalt edasi nt protsessijuhi, arendusjuhi, tootejuhi või (äri)arhitekti rolli.

Loe lisaks Haridusportaalist.
Vaata VIDEOt.

Uuri ka: Süsteemianalüütik, Äriarhitekt

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

IT-juht vastutab väga suure masina töökorras oleku eest

Ametinimetuse alternatiivina on kasutusel ka nt IKT juht, IT-osakonna juhataja, IT-üksuse juhataja, IT-arendusjuht, IT-ärivaldkonna juht, IT-direktor.

„Ettevõtte infosüsteemid on nagu suur masin ja masina puhul on alati võimalik, et midagi läheb katki. Tänapäeval on aga infotehnoloogia kasutamine nii iseenesestmõistetav, et kui keegi ei pääse näiteks kaks tundi oma meilidele ligi, siis tundub see inimõiguste rikkumisena,“ muheleb Riho Lodi, kes töötab Eleringis IT-osakonna juhina.

IT-juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik meeskonnaliikmed tööle, et saavutada parim tulemus. Igas IT-ga tegelevas ettevõttes tegeleb kliendi soovide täitmisega terve ahel erinevate ametite esindajaid, kes tulemuse nimel pingutavad – kõigepealt kaardistatakse kliendi soovid, seejärel neid analüüsitakse, siis disainitakse ja arendatakse ning lõpuks testitakse. IT-juhi ülesanne on juhtida inimesi, infosüsteeme ja tehnoloogilisi vahendeid.

Soovitusi selle kohta, milliseid süsteeme võiks ettevõttes muuta, annavad töötajad. Riho peab uurima turul pakutavate lahenduste ja teenuste seast ning tegema ettevõtte juhtkonnale ettepaneku nende kasutuselevõtuks. IT-juht on oluliseks lüliks ettevõtte juhtkonna ja IT-meeskonna vahel. Peaasi, et kogu IT-masinavärk töötaks.

Riho töö tulemusena on ettevõtte IT-süsteemid kaasaegsed ja toimivad tõrgeteta (tagatud on nii süsteemide töökindlus kui turvalisus ja majutus), kulud on mõistlikud. Tagatud on töötajate ja koostööpartnerite rahulolu.

Infotehnoloogiat on Riho õppinud peamiselt praktika käigus. Põlvas füüsikaõpetaja ametis olles alustas ta tööd Mickrolinki arvutite müügi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Seejärel töötas ta koolis IT-juhina ja peatselt sai temast kaupluseketis PTA süsteemiadministraator, hiljem IT-juht. Eesti Energiast eraldatud Eleringi kutsuti ta selleks, et luua nullist IT-osakond – nii meeskond kui ka IT-süsteemid.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• IT-juht töötab enamasti kontoris. Ta osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb erinevate osapooltega – päevad on üsna stressirohked, palju tuleb suhelda ja läbi rääkida. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd, olenevalt ettevõttesisesest töökorraldusest. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele. Tuleb aga arvestada erinevate osapooltega kohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.
• IT-juhi positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: baasteadmised IT-st, äriprotsesside tundmine, inimeste juhtimise ja motiveerimise kogemus, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: võime näha nii detaile kui suurt pilti, prioriteetide seadmise oskus, otsustusvõime, süsteemsus ja järjekindlus, lahendustele orienteeritus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus, suhtlemisoskus (sh läbirääkimisoskus, kehtestamisoskus), kõrge pingetaluvus (võime tulla toime muutuste juhtimisega), probleemide juhtimise oskus, koostööoskus, initsiatiivikus, empaatilisus.

Kuidas saada IT-juhiks?
Otse koolipingist IT-juhiks ei saa. IT-juhi rolliks annab hea eelduse nii eelnev IT-projektijuhtimise, IT-tootejuhtimise, IT-arendusjuhi kui ka tiimijuhi roll. Kõigepealt tuleb saada esimese taseme haridus (nt majandusalane, juriidiline, psühholoogia alane või matemaatika-füüsika alane haridus), mille järel tuleks soovituslikult läbida tasemeõpe magistritasemel, samuti on vajalik saada IT-valdkonnas töökogemusi spetsialistina. Ideaalse ettevalmistuse annab  äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.

Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala 
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine 

Loe lisaks Haridusportaalist.

Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.