Category: KARJÄÄR IT-ALAL

Tehnoloogiahuvilistel naistel on võimalik kandideerida kuni 10. augustini 2023 tasuta ümberõppe programmi Women in Tech | Telia, mille eesmärk on toetada just naiste töötamist tehnoloogiasektoris.

kood/Jõhvi on uudne programm täiskasvanutele, mis pakub 21. sajandi lähenemist programmeerimise õppimisele. Kooli eesmärgiks on vähendada tarkvaraarendajate puudust ja võimaldada teistest valdkondadest pärit inimestele uusi ja huvitavaid võimalusi elus.

kood/Jõhvi põhineb arvutipõhisel iseõppemetoodikal. See tähendab, et pole tunde, õpetajaid ega õppemaksu. Esimese sammuna peavad kandideerijad täitma kooli kodulehel kognitiivse netitesti, mille järel kutsutakse edukad taotlejad järgmisse vooru – kolm nädalat kestvasse kohapeal toimuvasse intensiivsesse programmeerimislaagrisse. Parimatele avaneb võimalus osaleda kooli õppetöös järgnevad 2 aastat.

Kandideerimisinfo leiab kooli kodulehelt.

Tingimused:
Kandideerida saavad vähemalt 18-aastased põhiharidusega inimesed.

Lõpptulemus:
Programmi jooksul saab õpilasest full-stack arendaja laialdase oskuste pagasiga, mis tagab töökoha pärast lõpetamist.

Kooli rahastavad üle 30 ettevõtte, sealhulgas paljud idufirmad ja ükssarvikud, kes on valmis pärast kaheaastase programmi lõppemist õppijaid tööle võtma. Mõned näited on Bolt, Wise, Veriff, LHV, SEB, Confido, VKG, Proekspert, Admirals.

Kood/Jõhvi
märts 2023

Kiiresti muutuv tööturg nõuab kohanemist. Kõrgkoolide pakutavad mikrokraadid annavad võimaluse tavapärasest lühema aja jooksul saada ühe kitsama valdkonna pädevused ning vajalikud teadmised ja oskused.

Mõnikord piisab mikrokraadi omandama asumiseks keskharidusest või töökogemusest vastaval erialal, mõnikord on kandideerimise eelduseks bakalaureuse- või magistrikraad, rakenduskõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Uurige lähemalt erinevate kõrgkoolide pakutavat: ava veebilehel “mikrokraadid”.

Allikaks: Kõrgkoolide veebilehed

OSKA prognoosi alusel kasvab IKT-spetsialistide hõive lähema seitsme aasta jooksul tänasega võrreldes vähemalt 1,5 korda. See tähendab, et IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid kokku vajavad igal vähemalt aastal 2600 uut IKT-spetsialisti.

IKT-valdkonda iseloomustab väga suur hõive kasv. Selle põhjuseks on kasvav automatiseerimine ja digitaliseerimine, millega käivad kaasas uued ärimudelid. „Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja hüppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist erinevates elu- ja majandusvaldkondades,“ selgitas OSKA uuringujuht Urve Mets. „See aitab tõhusamalt kasutada ressursse, tõsta tootlikust ja langetada tõenduspõhisemaid otsuseid.“

Sellised suundumused toovad omakorda kaasa vajaduse praegusest märksa suurema hulga nüüdisaegsete IKT-lahenduste loomise oskusega IKT-spetsialistide järele.

OSKA värske prognoosi kohaselt töötab 2027. aastaks IKT ametialadel kogu majanduses vähemalt 47 600 spetsialisti, mis tähendab, et võrreldes praeguse hõivega on juurde vaja üle 18 000 IT-spetsialisti ehk 2600 uut töötajat aastas.

Väga suur puudus on Eestis erinevatest tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajatest juba praegu ja vajadus kasvab veelgi. Tööandjate sõnul leiaks kohe erialast rakendust vähemalt paar tuhat tarkvaraarendajat. Andmemahtude hüppelise suurenemisega kasvab nõudlus ka andmekaevetehnoloogiate rakendamisoskuse ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele, seda kõigis Eesti majandussektorites. Peaaegu kõigi organisatsioonide tööprotsessid sõltuvad vähemal või suuremal määral infotehnoloogiast ja sidest, mistõttu peab iga organisatsioon arvestama küberturvalisuse tagamisega, mis toob kaasa kasvava vajaduse küberturbeekspertide järele.

Tasemeõpe üksi spetsialistide vajadust ei kata

OSKA uuringu järeldustest selgub, et ainult tasemeõppe lõpetanutest ei piisa uute IKT-spetsialistide vajaduse katmiseks. Tasemeõppest liigub tööturule järgneva seitsme aasta jooksul alla poole vajaminevast tööjõust – maksimaalselt 7350 lõpetajat.

Sellegipoolest ei tehta OSKA uuringus ettepanekut tasemeõppes õppekohtade arvu tõsta, vaid antakse soovitus tegeleda IKT-valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamisega ja ümberõppe võimaluste suurendamisega.

OSKA uuringujuht Urve Mets selgitas, et aastatel 2014–2020 IKT õppekavadel õppima asunud 15 700 inimesest töötas IKT-spetsialistidena 2020. aastal üksnes ligi 5500. „Kui tasemeõppes õppekohtade arvu tõstame, saame ainult katkestajaid juurde. Siin on lagi ees. Aga me peame tööd tegema nende 10 000ga, kes IKT-ametialadel tööle ei asu,“ tõdes Mets.

OSKA analüütik Andres Viia täiendas, et varasemalt on IKT tasemeõppe katkestamise üheks peamiseks põhjuseks peetud seda, et inimesed lähevad juba õpingute ajal erialasele tööle ning jätavad selle kõrval kooli pooleli. Värske uuring kinnitab, et nii see pole. Kui bakalaureuse- või rakenduskõrghariduse õppe katkestajatest rakendus IKT-spetsialistina iga kolmas (32%), siis kutseõppe lõpetajatest vaid 8%.

OSKA prognoos tugineb eeldusel, et tasemeõppe katkestajate hulgast lisandub ka tulevikus IKT põhikutsealadele uut tööjõudu. Lisa loodetakse ka teiste erialade lõpetanutest: mitmed mitte-IKT tasemeõppe erialad annavad päris hea eelduse alustamaks karjääri IKT-spetsialistina. Sellist valikut soodustavad jätkuvalt kõrgemad töötasud võrreldes teiste kutsealadega.

OSKA prognoosi kohaselt võiks tasemeõppest lõpetanute ja ümberõppe läbinute tööle asumine IKT-spetsialistina anda aastaks 2027 valdkonnale ühtekokku umbes 14 000 uut töötajat. Ülejäänud IKT-spetsialistide puudujäägi katmiseks tuleb arvestada välistööjõu kaasamisega. Välistööjõu suunas on Eesti riik samme astunud, aga kindlasti ootab IKT-sektor riigilt jätkuvat tuge, et 2027. aasta vaates lisanduks Eesti tööjõuturule vähemalt 3000-5000 kõrgelt kvalifitseeritud IKT-spetsialisti.

Ettepanekud

Tuleviku tööjõuvajaduste katmiseks IKT-valdkonnas tehakse OSKA uuringus järgmised ettepanekud:
• õpingute katkestamise vähendamiseks võtta õppima sobiva motivatsiooni ja eeldustega õppijad;
• töötada välja toetusmeetmed teistel erialadel töötavate inimeste ümberõppeks IKT-spetsialistideks;
• kavandada tegevused välisspetsialistide Eestisse meelitamiseks;
• kasvatada välisüliõpilaste vastuvõttu IKT-erialadel.

Tutvuda saab kõikide OSKA värske uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: IKT valdkond“ järelduste ja ettepanekutega.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Sihtasutus Kutsekoda 11.01.2022

Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüs „Edukus tööturul“ näitab, et kõrgharidusõppe lõpetanutest teenivad suuremat palka jätkuvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja tehnikaalade õppesuundade lõpetanud.

Keskmiselt neljandiku võrra on sissetulek suurem neil lõpetanutel, kelle töökoha peamine tegevusala kuulub nutika spetsialiseerumise kasvualade hulka. Nutika spetsialiseerumise kasvualadel tegutseb 11% kõrgharidusõppe lõpetanutest.

Riik on rakendanud erinevaid meetmeid, näiteks maksnud erialastipendiumeid, et suunata rohkem noori õppima Eesti majandusele olulistesse valdkondadesse. „Toetame ka edaspidi kasvualadega seotud õppe- ja teadustegevust, et meie kõrgetasemelise teaduse saavutused jõuaksid kõrgharidusõppesse ning teisalt, et õpe vastaks veelgi rohkem tööturu vajadustele,“ lisas haridusminister.

Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud majandust teadusmahukamaks muutvad ja suuremat lisandväärtust pakkuvad valdkonnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside väärindamine.

Nutika spetsialiseerumise kasvualadel oli 2018. aastal hõivatud 11% kõigist perioodil 2005-2017 kõrgharidusõppe esimese või teise astme lõpetanutest, üksnes 2017. aasta lõpetanutest aga 12%. Nutika spetsialiseerumise kasvualadele suundub tööle 50% arhitektuuri ja ehituse, 45% IKT, 26% metsanduse, 19% tootmise ja töötlemise ning 16% tehnikaalade lõpetanutest.

Kasvualadel rakendust leidnute sissetulek on keskmiselt neljandiku võrra suurem kui neil, kes mujal rakendunud (1904 vs 1520 eurot). Suurim on palgavahe kunstide (37%), keelte (34%) ja IKT (20%) õppesuuna lõpetanute seas – „nutikatel“ kasvualadel rakendunud teenivad oma kaasvilistlastest kuni 400 eurot enam.

Õppekavade, mille õppijaile maksti erialastipendiumi, lõpetanute hõivemäär on kõrgem kui teiste õppekavade lõpetanutel (84% vs 79%) ning nende hulgas on rohkem neid, kes on pärast õpingute lõppu jäänud Eestisse.

Enamus doktorantuuri lõpetanuid töötab haridusvaldkonnas
Rohkem kui pooled kõigist doktoriõppe lõpetanutest on hõivatud haridusvaldkonnas (59%), enamus neist on seotud ülikoolidega.

Doktoriõppe lõpetanud teenivad kolmandiku võrra enam kui kõrgharidusõppe lõpetanud keskmiselt. Doktorikraad annab võrreldes magistrikraadiga kuni 40% palgaeelise ajakirjanduse ja teabe, ärinduse ja halduse ning õiguse õppesuunal, kuid sissetulekud ei erine oluliselt kunstide, keskkonna ning sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuunal.

Katkestamisi järjest vähem
Kõrgharidusõpingute katkestamise analüüs näitab vähenemise suunda. Kui 2014. aastal oli katkestajaid üle 16%, siis 2018. aastal 13,4%. Kõige rohkem on katkestajaid alla 20-aastaste hulgas – peaaegu viiendik, ent ligi pooled neist asuvad järgmisel aastal uuesti kõrgharidustasemel õppima.

Tasuta õppekohtadel õppijate seas on katkestajaid tunduvalt vähem kui tasulistel kohtadel, osakaalud on 2018. aastal vastavalt 11,7% ja 20%. Välisüliõpilased katkestavad vähem kui Eesti päritolu tudengid – 2018. aastal 9% vs 13,9%.

Lähemalt vaadati teistkordselt samal kõrgharidusastmel õppijate edukust õpingutes. Kuigi magistriõppes on märgatavalt kasvanud nende inimeste osakaal, kellel on juba varem omandatud samaväärne või kõrgem haridus (2011. aastal 16,8% ja 2018. aastal 21,4%), siis nende esimesel õppeaastal katkestamise määr (16%) ei ole oluliselt kõrgem ülejäänutest (14%).

Allikas: HTM-i pressiteade

„Vali IT!“ on tasuline täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused.

Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituses. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes.

Kus saab õppida?
Täiendkoolitus
Vali IT!

Loe ka programmi kokkuvõtet: Kuidas lappida auke tööjõuturul? Vali IT!

IT-spetsialistil on võimalus saada töökoht ükskõik millises tööstusharus, näiteks muusikatööstuses, moe- või puidutööstuses. Aastal 2020 eeldavad 90% ametitest IT-oskuste olemasolu. Tegelikult ongi iga arst, jurist või geneetik tulevikus ühtlasi nagu IT-spetsialist – sest kõik ongi IT. Ükski valdkond ei toimi enam edukalt ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutamata.

Mingi kindla eriala teadmiste ja oskuste omandamise kõrval on vaja arendada ka enda sotsiaalseid oskusi. Meeskonnaga ühiselt projektide kallal töötamine on IT maailmas tavapärane, mis tähendab, et kuldaväärt on hea suhtlemise, koos töötamise, meeskonnaga probleemide lahendamise või meeskonna juhtimise oskus.

Mitme eriala omandamine, ümber õppimine ja enda pidev täiendamise vajadus on reaalsus, sest nõudmised tööelus hakkama saamiseks on kiiresti kasvanud.

Mitme valdkonna tundmine on kasulik, sama oluline on koostöö erinevate erialade spetsialistide vahel. Heaks näiteks on hackathonid, nagu Garage48, kus saavad kokku tarkvaraaarendajatele lisaks projektijuhid, disainerid ja spetsialistid erinevatelt elualadelt, et oma kogemused millegi uuendusliku ellu viimise nimel ühendada.

IKT on toeks kogu majandusele, IKT-le toetuvad kõik muud valdkonnad. Näiteks annavad täpsed ja reaalajas kättesaadavad andmekogumid infot otsuste tegemiseks liikluse, koduseadmete elektrikasutuse, müügi jms valdkondades. „Pea kõigil elualadel suureneb hüppeliselt vajadus inimeste järele, kes oskavad suuri andmemahtusid analüüsida, näha neis uusi seoseid ja mustreid ning teha need mõistetavaks ka uute toodete ning teenuste loojatele ja otsustajatele.“ (Allikas: OSKA: Töö ja oskused 2025).

Tööturg vajab spetsialiste, kes suudavad laiemat pilti näha ja analüütiliselt ning süsteemselt mõelda. Tehnoloogia areng mõjutab ka töö sisu – inimeste tehtav töö on eeldatavalt aina keerukam. Rutiinsemad ja lihtsamad tööd võivad ära teha robotid. Peab olema paindlik, et muutustega kaasa minna ja ennast pidevalt harida. IT on ise universaalne. Heale IT-haridusega spetsialistile on kõik uksed avatud nii kodus kui ka piiri taga.

Uuri ka: IKT valdkond

Raske on ennustada, millised saavad olema tulevikus tasuvad töökohad, aga mingisuguseid oletusi saab teha uuringute põhjal.

IKT valdkonda uuriti tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust, 30% eeldab kutseharidust. Elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas vajatakse uusi tooteid ja teenuseid loovaid insenere. Värkvõrk ehk asjade internet loob kohti telekommunikatsiooni valdkonnas. Vaja on inimesi, kes oskavad panna kokku päris maailma vajadused ning teadmised tehniliste süsteemide ülesehitusest ja toimimisest.

Juba praegu on oluline teema andmed – suurandmed ja asjade interneti abil aina nutikamaks muutuvad seadmed loovad vajaduse kiiremaks andmeedastuseks, vajatakse üha suuremate mahtude ja kiirustega võrku, et veelgi rohkem seadmeid saaks omavahel reaalajas suhelda. Hinnas on teadmised ja oskused andmekaevest ja andmeanalüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. Ka arenev 5G ehk tuleviku side vajab spetsialiste.

Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik, Infoturbejuht, Elektroonikatehnik

Uuri erialade kirjeldusi:
Küberturbe tehnoloogiad, küberkaitse Tallinna Tehnikaülikoolis  (bakalaureuseõpe, inglise k, tasuline).
Telekommunikatsiooni spetsialist ja elektroonikaseadmete tehnik, Tallinna Polütehnikum.

Tutvu uuringutega:
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 2016. Loe uuringu tutvustust.

Uuringufirma Praxis viis läbi uuringu “Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste uuring” (uuringut rahastas ITL).

Tööjõuvajaduse baromeeter: Töötukassa peab arvestust lühiajalise tööjõuvajaduse üle ametialade lõikes – hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele, kas see suureneb, väheneb või jääb samaks.

Haridus- ja teadusministeerium avaldas analüüsi: tehnikaharidus toob suurema sissetuleku – Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul (oktoober 2019).

Tuleviku teema on andmed – suurte andmehulkade töötlemise vajadus ja asjade interneti abil aina nutikamaks muutuvad seadmed loovad vajaduse kiiremaks andmeedastuseks, vajatakse üha suuremate mahtude ja kiirustega võrku, et veelgi rohkem seadmeid saaks omavahel reaalajas suhelda. Hinnas on teadmised ja oskused andmekaevest ja andmeanalüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. (Allikas: OSKA uuring)

Elisa kliendibaasi analüütiku Maarja Maarjakõivu igapäevane töö on analüüsida ettevõtte klientide andmeid, et paremini prognoosida kliendi käitumist ja ootusi ning vältida ainult kõhutundel tehtavaid otsuseid. Andmeanalüüsil põhinev töö on tuleviku töö, millele võib igal pool rakendust leida: suurtes jaekaubanduskettides, tervise valdkonnas, kindlustuses, panganduses jne. Ehkki räägitakse, et arvutid võtavad inimeste töö üle, pole analüütikutel põhjust karta, sest nende tööd ei ole võimalik üle võtta – inimene peab jääma tõlgendama analüüsi tulemusi, seda ei suuda masinad üle võtta.

Analüütikuks sobivad hakkajad ja uudishimulikud inimesed, kes suudavad ise õppida ja tahavad end kogu aeg arendada. Kõik erialad, kus õpetatakse statistika algteadmisi, sobivad analüütiku töö ettevalmistuseks hästi. „Sellelt pinnalt ja sobivate isikuomadustega on võimalik juba väga edukalt edasi areneda,“ kinnitab Maarja.

Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik

IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. Eriala lõpetanu saab nii ärist kui ka infotehnoloogiast kasulikud teadmised, mis võimaldavad valida väga paljude töökohtade vahel.

Pocopay süsteemianalüütik Teele Puusemp ei teadnud pärast gümnaasiumi lõpetamist, millist eriala ülikooli õppima minna. „Selgus tuli alles augustis, kui leidsin TTÜ-st sellise eriala nagu äriinfotehnoloogia,“ meenutab Teele. „See on kombinatsioon matemaatikast ja ärist, mis tähendab suhtlemist ja kokkupuudet paljude valdkondadega. Ma tahtsin, et lisaks arvutitööle oleks minu tegemistes ka palju suhtlemist ja mitmekülgsust.“

Praegu töötab Teele süsteemianalüütikuna. „Samas on tõsi, et süsteemianalüütiku töö on palju lihtsam, kui on tehniline taust,“ möönab Teele. „Mida rohkem tead programmeerimisest, seda lihtsam on seda tööd teha ja seda kindlam sa oled.“ Teele programmeerimisalased teadmised piirduvad nendega, mis ta koolist sai. Mingil määral on ta neid ka töö käigus juurde õppinud ja teadmiseid omandanud, kuid programmeerijana töötanud ei ole.

Kuula ja loe ka:
TalTechi podcast: mida huvitavat sünnib ärinduse ja infotehnoloogia ühendamisel? (Delfi Forte 21.04.2022)

Äriinfotehnoloogia spetsialist on ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel (Delfi Ärileht 25.06.2021) 

Äriinfotehnoloogiat saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes või spetsialiseeruda sellele hiljem magistriõppes.

Tutvu ka ametiprofiilide kirjeldustega: IT-juht, IT-projektijuht, IT-kvaliteedijuht, Ärianalüütik, Süsteemianalüütik

Eesti IT-ettevõtetes kasutatakse neid ametinimetusi programmeerimisest rääkides läbisegi, aga kas neil ametitel sisuliselt tegelikult vahet on?

Kuigi iga tarkvaraarendaja nimetusega spetsialist on Eestis koodikirjutamisega sina peal, siis väikest vahet võib nende kahe nimetuse vahel siiski teha. Tarkvaararendajal peab olema projektist terviklikum ülevaade, sest tema disainib arvutiprogrammi, mis peaks tellija soovidele vastavalt töötama. Programmeerija tegeleb talle ülesandeks antud kitsama töölõiguga ja kirjutab koodi, mis selle arvutiprogrammi osana tööle peab hakkama. Näitlikustamiseks võib öelda, et kui programmeerija tegeleb majaehitusel tellistega, siis tarkvaraarendaja peab ette kujutama tervet seina. IT-ettevõtte arhitekt ja analüütik on aga need, kes teavad, missugune kliendi tellitud maja saab olema.

Tänu tehnoloogia arengule pole vahet, kus oma tööd teha – koodi võib kirjutada Eesti ettevõttele ka Austraalia rannikulinnast. Programmeerimisteenust võib vabalt sisse osta hoopis India spetsialistidelt. Ameerikas on prognoositud, et muudest riikidest odavamalt koodikirjutajate värbamise tõttu on sealsetel programmeerijatel aina vähem tööd. Samas ennustatakse, et tarkvaraarendajad lähevad koha peal üha rohkem hinda.

Eesti tööturul kasvab vajadus tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele, kes suudavad teha koostööd rahvusvahelistes meeskondades ning on omandanud valdkonnast laiapõhjalised teadmised ja oskused.

Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Programmeerija, Tarkvaraarendaja

NB! Käivitus Haridus- ja teadusministeeriumi, HARNO, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja IT-ettevõtete koostöös IT Akadeemia pilootprojekt kutsehariduses, millega luuakse noortele võimalus tipptasemel õppeks tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal. Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT-erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT-erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata.

Tarkvaraarendaja õppekava saab õppida Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Tallinna Polütehnikumis ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.