Õppekava keskendub jätkusuutlikkusele, tehisintellektile ja andmepõhistele otsustele ning kodanikke kaasavatele osalusdisaini meetoditele. Õppetöö viiakse läbi kolmes erinevas ülikoolis ning osad kursused toimuvad veebipõhiselt.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Kirjeldus: Inimese-arvuti interaktsiooni õppekava ühendab infotehnoloogiat, disaini ja kognitiivset psühholoogiat, pakkudes teaduspõhist lähenemist kasutajaliideste disainile, tarkvaraarendusele ja tehnilistele süsteemidele. Õpe on tasuline ja toimub inglise keeles.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Infoturbespetsialist viib ellu organisatsiooni infoturvapoliitikat ning juhindub infoturbevaldkonna heast tavast. Ta pakub välja ja rakendab varadele vajalikud turvameetmed. Ta juhendab, toetab ja informeerib kaastöötajaid, et tagada infosüsteemide turvaline toimimine.
Kus saab õppida?
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega.
Meeskonnas IT-tugisikuna töötav kasutajatoe tehnik tegeleb igakülgselt IT-teenuseid kasutavate inimeste pöördumiste vastuvõtmise ja registreerimisega teenusehalduse süsteemis, standardsete IT-probleemide lahendamisega, kasutajatoe, muudatuste toe ja infoturbe toe pakkumisega.
Kus saab õppida?
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega.
Euroopa suurim robootikasündmus Robotex toimub 24.-26. novembril 2017 Näituste Messikeskuses.
Robotex toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tehnoloogiaalasel kogupereüritusel on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka lihtsalt huvilisele. Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa rahvusvahelisest robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest.
Loe sündmuse kohta edasi SIIT.
7.-22. oktoobrini 2017 toimub viies üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week, mis aitab tuua programmeerimise iga huviliseni lihtsal, lõbusal ja kaasahaaraval viisil.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt organisatsioone Code Weeki raames programmeerimisalaseid üritusi korraldama, tehnoloogia töötubade läbiviimiseks saab taotleda ka toetust.
Kõik üritused on koondatud ühtsele programmeerimisnädala kaardile, kuhu saab üritusi lisada igaüks. Vaata SIIT.
Rohkem infot programmeerimisnädala kohta leiab Code Weeki kodulehelt.
Noorteprojekt “Inspiratsioonilabor” toimub esmakordselt Tallinna Ettevõtluspäeva raames 4.-5. oktoobril 2017 SpaceX-i Sündmuskeskuses.
Tallinna Ettevõtlusamet soovib interaktiivse noorteprojektiga tutvustada noortele erinevaid erialasid/valdkondi koos praktilise järeleproovimise võimalusega, samuti julgustatakse läbi edukate ettevõtjate edulugude ja kogemuste valima karjääri ettevõtluses. Ka IT-inimesed on kohal.
Konverentsi kohta saad edasi lugeda Tallinna Ettevõtlusameti kodulehelt.
Haridusportaalist leiab praktilisi nõuandeid oma karjääri kujundamiseks ning kasulikku infot tulevikutöö ja -oskuste kohta.
Uuri lähemalt: Valdkonnad tööturul ja Ametialad.
Kümne aasta eest ei olnud kümmet 2020. aasta nõutuimat ametit olemaski. Töömaailm on kiires muutumises, mis ei jäta puudutamata ka Eestit. Uuri lähemalt: Töö ja oskused tulevikus.
http://ametid.rajaleidja.ee/Testid/%C3%84rianal%C3%BC%C3%Bctik
http://ametid.rajaleidja.ee/Testid/Teenuseinsener
http://ametid.rajaleidja.ee/Testid/IT-projektijuht
http://ametid.rajaleidja.ee/Testid/Infoturbejuht
http://ametid.rajaleidja.ee/Testid/IT-kvaliteedijuht-1
IT-spetsialistil on võimalus saada töökoht ükskõik millises tööstusharus, näiteks muusikatööstuses, moe- või puidutööstuses. Aastal 2020 eeldavad 90% ametitest IT-oskuste olemasolu. Tegelikult ongi iga arst, jurist või geneetik tulevikus ühtlasi nagu IT-spetsialist – sest kõik ongi IT. Ükski valdkond ei toimi enam edukalt ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutamata.
Mingi kindla eriala teadmiste ja oskuste omandamise kõrval on vaja arendada ka enda sotsiaalseid oskusi. Meeskonnaga ühiselt projektide kallal töötamine on IT maailmas tavapärane, mis tähendab, et kuldaväärt on hea suhtlemise, koos töötamise, meeskonnaga probleemide lahendamise või meeskonna juhtimise oskus.
Mitme eriala omandamine, ümber õppimine ja enda pidev täiendamise vajadus on reaalsus, sest nõudmised tööelus hakkama saamiseks on kiiresti kasvanud.
Mitme valdkonna tundmine on kasulik, sama oluline on koostöö erinevate erialade spetsialistide vahel. Heaks näiteks on hackathonid, nagu Garage48, kus saavad kokku tarkvaraaarendajatele lisaks projektijuhid, disainerid ja spetsialistid erinevatelt elualadelt, et oma kogemused millegi uuendusliku ellu viimise nimel ühendada.
IKT on toeks kogu majandusele, IKT-le toetuvad kõik muud valdkonnad. Näiteks annavad täpsed ja reaalajas kättesaadavad andmekogumid infot otsuste tegemiseks liikluse, koduseadmete elektrikasutuse, müügi jms valdkondades. „Pea kõigil elualadel suureneb hüppeliselt vajadus inimeste järele, kes oskavad suuri andmemahtusid analüüsida, näha neis uusi seoseid ja mustreid ning teha need mõistetavaks ka uute toodete ning teenuste loojatele ja otsustajatele.“ (Allikas: OSKA: Töö ja oskused 2025).
Tööturg vajab spetsialiste, kes suudavad laiemat pilti näha ja analüütiliselt ning süsteemselt mõelda. Tehnoloogia areng mõjutab ka töö sisu – inimeste tehtav töö on eeldatavalt aina keerukam. Rutiinsemad ja lihtsamad tööd võivad ära teha robotid. Peab olema paindlik, et muutustega kaasa minna ja ennast pidevalt harida. IT on ise universaalne. Heale IT-haridusega spetsialistile on kõik uksed avatud nii kodus kui ka piiri taga.
Uuri ka: IKT valdkond
Ametinimetusena on kasutusel ka nt veebi sisujuht, veebiarendaja, veebiadministraator jm.
„Arvatakse, et veebidisaineri põhitöö on pildi joonistamine ja värvimine. Tegelikult moodustab see vaid 10% veebidisaineri tööst. Ülejäänud 90% koosneb eeltööst,“ leiab ajaarvestusprogrammi Toggl veebidisainer Heidi Taperson. „Selleks, et hästi disainida, pead väga hästi kasutajast aru saama,“ on Heidi veendunud.
Enne nähtava ehk visuaalse poole loomist tehakse palju ühiseid ajurünnakuid arendajatega, et aru saada, miks midagi tehakse ning kellele täpselt see korda peaks minema. Esimesed visandid sünnivad peamiselt paberi ja pliiatsi abil. „Visuaalne pool peab olema kasutajale mugav ja loogilise ülesehitusega. Kui kasutaja ei saa minu tehtust aru, siis tuleb uuesti proovida. Ebaõnnestumine on sageli töö loomulik osa,“ tõdeb Heidi. Toggli tugitiim käib ka kasutajaid külastamas, kust tuleb väga palju kasulikku informatsiooni. „Kuuleme, kuidas ja miks meie toodet kasutatakse. Sageli ei pruugi see, mida meie eeldame, üldse õige olla.“ Toggl, kus Heidi töötab, on eestlaste loodud IT-lahendus, mis kasvas välja vajadusest oma tööaega mõõta. Ettevõtte suurim kasutajaskond on USAs. Eestis pole oma tööaja mõõtmine veel populaarne. See tööriist aitab ka hiljem analüüsida, mille peale kõige rohkem aega kulub ning kuidas saaks efektiivsemalt.
Ülikooli ajal õppis Heidi pool aastat Rootsis Umea disainiinstituudis, kus õpetati disaini eelkõige funktsionaalsuse seisukohalt ehk selle külje pealt, kuidas aitab disain muuta arvuti ja inimese vahelist suhtlust ladusamaks. „Veebidisain ei pea olema ilus, vaid eelkõige kasutamiskõlblik,“ rõhutab Heidi. Veebidisaineri töös peab ta väga oluliseks suhtlemisoskust. „Lõplik lahendus sünnib koostöös paljude osapooltega. Väheolulised pole muidugi ka IT-teadmised. Arvan, et ei saa disainida maja, kui ei tea, kuidas seda ehitada. Mulle on teadmised programmeerimisest kasuks tulnud,“ lisab Heidi.
Noortel, kes soovivad veebidisaineriks saada, soovitab ta alustada teiste tööde sirvimisest, et tekiks arusaam, mis on hea ja mis mitte. Edukas veebidisainer oskab kujundada kodulehti, mis on visuaalselt selged, on kasutajale mugavad ja suunavad kasutaja/külastaja tähelepanu olulisele infole.
Kujundamise juurde jõudis Heidi juhuslikult. „Läksin Tallinna Tehnikaülikooli informaatikat õppima ja olin üsna kindel, et minust saab programmeerija. Teisel kursusel aga liitusin üliõpilasesindusega, kus oli vaja teha flaiereid, plakateid ja bännereid,“ räägib Heidi. Edasise karjäärivaliku puhul sai kõige määravamaks ülikooli juures tegutsev tarkvaraarendusklubi, mida kutsuti lapikuteks tähise LAP järgi informaatikaeriala ainete ees. „Tegin reaalseid projekte reaalsetele klientidele. Seejärel kutsuti mind juba tarkvaralahendusettevõttesse DeskRock disaineriks.“
Töökeskkond, väljavaade, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: veebikeskkonna (graafiline) disaini alased teadmised, teadmised veebiarendamisest, digitaalsete keskkondade kasutusmugavuste tajumine ja testimine, fototöötlusprogrammide tundmine, teadmised kompositsioonist, hea värvitunnetus.
Mõtlemisoskused: hea visuaalne mõtlemine, võime tajuda multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: loovus ja hea kujutlusvõime, tähelepanelik kuulamisoskus, avatus uuendustele, eesmärgile orienteeritus, koostöövalmidus.
Kuidas saada veebidisaineriks?
Veebidisaini on võimalik õppida erinevates kutse- ja kõrgkoolides üle Eesti. Eelkõige on oluline praktilise poole hea tundmine ja kasutamine, kasuks tuleb nii kunstilised huvid kui ka IT-alased teadmised ja programmeerimisoskus, kuid ükski pole neist eelduseks heaks veebidisaineriks kujunemisel.
Veebidisaineriks vajalikku haridust saab omandada näiteks:
Oskuslik veebidisainer saab liikuda edasi väga erinevatesse valdkondadesse. Nt IT-firma töökogemusega disainer võib areneda IT-projektijuhiks, tarkvaraarendajaks, veebiarendajaks, lisaks võivad disainerid edasi liikuda disainijuhi, tootejuhti, turundusspetsialistide ametikohtadele või ka ise ettevõtjaks hakata. Disaineri huvid pole kuidagi piiratud ning tihti peale on veebidisainerid tegemas ka muid kujundustöid, nt plakatid, bännerid, visiitkaardid jm.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Veebiarendaja, IT projektijuht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka front-end veebiarendaja, kasutajatoe disainer, veebi- ja multimeedia ekspert, digitaalmeedia arendaja, multimeedia disainer, multimeedia arendaja, arvutigraafik, animaator, kujundaja jne.
Veebilehte või mõnda äppi avades puutub kasutaja kokku kõigepealt multimeedia rakenduste välise vaatega. Veebiarendaja ülesandeks on luua ja kokku sobitada digitehnoloogia võimalused audio-, foto-, graafika- ja videolahendustega. „Selle töö juures on kõige põnevam see, et tulemust näeb kohe,“ ütleb Raik Ilves, kes töötab disainiagentuuris Velvet.
Velvetis on ka selline tava, et iga päeva lõpus kogunetakse koosolekuruumi, kus kõik näitavad päeva jooksul tehtut. „Alguses on see väga hirmutav, et pead iga päev oma poolikut tööd näitama ja kriitikat vastu võtma, samas on tagasiside hästi kasulik, muidu unustad suure pildi hoopis ära.“ Raik vastutab veebi välisvaate arenduse eest. „Minu peamiseks tööriistaks on kood, millega proovin vormi anda nii disainerite kui ka enda ideedele,“ selgitab Raik. Lihtsustatuna näeb protsess välja selline, et kujundaja disainib eelkõige kasutajamugavust silmas pidades veebilehest pildi ning Raiki ülesanne on aru saada, kas ja kuidas see on tehniliselt teostatav. „Kõikide interaktsioonide ja funktsionaalsuste loomiseks ei piisa ainult disaineri või programmeerija oskustest, need peaksid mõningal määral kattuma. Veebidisainer peaks teadma, milliste võimaluste piirides ta teoreetiliselt saab mängida ning programmeerija peaks oskama disainerit suunata ja mõistma tema konteksti.
Veebiarendaja töö on hästi tehtud, kui kasutajal on töötulemust mugav kasutada ning see vastab hästi tellija/omaniku soovidele. Tööstus liigub edasi tohutu kiirusega ja kliendile võib esialgu häbenemata öelda, et „ma praegu ei tea, aga uurin kindlasti välja ning leiame parima lahenduse.“ Neil, kes soovivad tulevikus töötada veebiarendajatena, soovitab Raik huvi tunda kasutajakeskse lähenemise vastu ehk kuidas kasutajad suhtlevad tarkvaraga. “Neid tõdesid teades on võimalik tööturul väga väärtuslikuks saada.” Raik leiab, et inimesi, kes mõistavad nii disainerite kui ka programmeerijate keelt, oleks hädasti juurde vaja.
Raik on oma lühikese eluea jooksul pidanud juba mitut ametit. Kutsekoolis õppis ta trükitehnoloogiat, kuid töötas kokana, siis fotograafina ja seejärel lõi oma firma, mis tegeles väiksemate reklaamtrükistega ja kus tuli hakata ka disainiga tegelema.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: Veebilehtede loomiseks vajalike programmeerimiskeelte tundmine (HTML, CSS, PHP jt), graafiline disain, toote- ja veebidisain, 3D-modelleerimine, teksti, heli, video, pildi töötlemine ja erinevate kasutusvaldkondade tundmine, kursisolek IT, tehnikamaailma ja disaini uute suundadega, teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest.
Mõtlemisoskused: soov ennast pidevalt täiendada ja proovile panna, oskus näha nii suurt pilti kui ka detaile, võime orienteeruda korraga mitmete osapoolte soovidele (tellija, kasutaja jne), süsteemne mõtlemine, lahendustele orienteeritus, kiirus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: loovus ja hea kujutlusvõime, oskus edastada sõnumeid, avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatiavõime.
Kuidas saada veebiarendajaks?
Baasharidust on võimalik omandada kutsekoolis (nii põhikooli kui ka keskkooli järgselt), samuti pakuvad erinevad rakendus- ja kõrgharidusõppekavad spetsialiseerumis- ja täiendamisvõimalusi.
Haridust saab näiteks omandada:
Veebiarendajaks õppimine annab tulevikuks hea väljavaate, kuna hõlmab endas väga palju erinevaid oskuseid ja teadmisi. Kasuks tuleb nii IT-arendusloogikate tundmine kui ka kodulehtede loomise ja disaini valdkonna kompetents. Ametikohalt on soovi korral võimalik liikuda edasi nii IT-projektijuhi, tarkvaraarendaja kui ka loovagentuuride konsultantide töökohtadele – sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad täpsemad huvid või millises valdkonnas on soovi ennast täiendada.
Loe edasi Haridusportaalist.
Uuri ka: Veebidisainer, IT projektijuht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka serveri administraator, veebiserveri administraator, infosüsteemi administraator, infosüsteemi insener, aplikatsioonispetsialist.
Rahvusvahelise ettevõtte Playtech üks suurimaid arenduskeskusi asub Eestis. „Siin pannakse üles ja hallatakse ka internetimängude keskkondade tehnikat üle maailma,“ räägib Valdo Kanemägi, kelle töö üks osa puudutab süsteemi administreerimist. Süsteemiadministraatoril tuleb tagada arvutisüsteemide töökindlus ja kasutatavus.
Playtech pakub tarkvaraarendust ning IT-terviklahendust online-mängude (nagu spordiennustused, internetikasiinod, pokker, bingo jne) ülesseadmiseks nii riistvara kui ka tarkvara osas. Kui klient tellib uue mängukeskkonna, siis pannakse Tartus kokku projektiplaan ja tellitakse selleks vajaminev riistvara. Tartust lähevad inimesed kliendi juurde kohale ja panevad riistvara ise püsti – see on süsteemiadministraatori töö osa. Seejärel viiakse kogu süsteem sellisesse seisu, et seda oleks võimalik Tartust hallata. Tagasi Eestis olles hakatakse süsteemi täpsemaks seadistama. Siin tehakse uuendused, installeeritakse andmebaas ja pannakse kõik toimima nii, nagu klient on tellinud. „Meie toetame keskkonda nii kaua, kuni esimesed mängijad on oma mängu-round’id teinud, siis võtavad igapäevast toetust pakkuvad meeskonnad juba süsteemi üle,“ selgitab Valdo.
Playtech’il on 4300 ühikut riistavara ja 16 000 virtuaalmasinat ning nende arv aina suureneb. Virtuaalmasinate installeerimine on süsteemiadministraatori töö. Virtuaalserver on nagu virtuaalne arvuti, mis kasutab aluskihiks olevat riistvara ressurssi, mälu ja protsessorit. Seda kõike on võimalik arvutiekraanilt näha, kuid füüsiliselt masinat ei eksisteeri. Mingil hetkel on vaja teha toodetele käsitsi konfiguratsioon, mille aluseks on suur hulk dokumente. Oluline on ka see, et süsteemid ei vananeks ning uuendused töötaksid laitmatult.
Süsteemiadministraator peab olema kannatlik ja hea pingetaluvusega, et suuta leida süsteemist vigu ja otsida probleemidele jätkusuutlikke lahendusi. Samuti peab ta olema hea suhtlemisoskusega meeskonnamängija, kes haarab suurt pilti. Tal on vaja tehnilisi teadmisi ja oskusi operatsioonisüsteemide toimimisest, IT-baasidest ja IT-süsteemide tööst. „Matemaatiline analüüsivõime, järelduste tegemise oskus ja loogiline mõtlemine on eeldused selles valdkonnas töötamiseks, kõik muu on õpitav,“ ütleb Valdo. „Väga suur osa tööst, mida tehakse, õpitakse alles pärast tööle tulekut.“
Valdo sai IT-pisiku 1990ndate algul Saaremalt Leisi keskkoolist, kus lubati algkooli õpilastel pärast tunde arvutiklassis aega veeta. Hiljem, kui ta sai isikliku arvuti, hakkas ta selle peal igasugu asju katsetama ja seejärel tulid juba sugulaste-tuttavate arvutid, mis vajasid Valdo kätt ja abi. Oli üsna loogiline astuda Tallinna tehnikaülikooli IT-erialale. Algul õppis Valdo kaks aastat arvutisüsteemitehnikat, kuid leidis siis, et see on liiga riistvaraline ja vahetas selle eriala äriinfotehnoloogia vastu. Otse ülikoolist jõudiski ta Playtech’i, kus alustas muudatuste koordinaatorina, edasi sai temast projektijuht.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: IT-baasteadmised ja arusaamine IT-süsteemide tööst, teadmised operatsioonisüsteemidest, arvutisüsteemide infrastruktuurist, riistavara toimimisest, infoturbest, baasteadmised programmeerimisest, matemaatiline analüüsivõime, tehniline taiplikkus, oskus silmas pidada ettevõtte ärilisi eesmärke.
Mõtlemisoskused: süsteemne mõtlemine, järeldusvõime ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritud mõtteviis, detailitäpsus, oskus näha suurt pilti.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, püsivus, hea pingetaluvus, koostööoskus, selge eneseväljendamine.
Kuidas saada süsteemiadministraatoriks?
Süsteemiadministraatori baasharidust saab omandada nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgharidusena.
Süsteemiadministraatori tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:
Süsteemiadministraatori rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: võrguadministraator, andmebaasiadministraator, süsteemiarendaja, tiimijuht, IT-juht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Andmebaasi administraator, Võrguspetsialist
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka elektroonikaseadmete tehnik.
Elektroonikatehniku peamised töövahendid on mikroskoop, multimeeter ehk tester ja teised elektroonika mõõteseadmed. Kõik tehasest väljasaadetavad tooted läbivad kõigepealt põhjaliku kontrolli. Kui mõõtmistulemused ei ole mingil põhjusel nii, nagu ette nähtud, on Ericsson Eesti AS-i elektroonikatehnik Lauri Kirk üks nendest, kelle poole pöördutakse ja toode läheb tehasest välja alles siis, kui kõik ettenähtud testid on positiivselt läbitud.
Lauri ülesandeks on elektroonikatoodetel ehk trükkplaatidel (need väikesed rohelised plaadikesed skeemidega) ja vahemoodulitel esinevate võimalike puuduste põhjuste leidmine. Kui peaks juhtuma, et mõni komponent on saanud kannatada, laseb Lauri selle jootjatel ära parandada. Elektroonikatoodete komponendid on sageli nii väikesed, et palja silmaga neid ei näegi ja nende vaatamiseks on vaja abivahendeid. Lauri usub, et tulevikus tuleb kindlasti juurde uusi ja huvitavaid mõõteseadmeid, mis võimaldavad tehnikul töötada veelgi efektiivsemalt. Erinevate toodete ehituse kohta koolis informatsiooni ei jagata ja seetõttu tuleb igale tootele läheneda tootepõhiselt, uurida skeeme ja komponentide infolehti ning panna see info omavahel kokku – nii tekib arusaam, kuidas seade võiks töötada.
Elektroonikatehniku amet on endiselt perspektiivikas – ükskõik, mis aeg ka ei oleks. Elektroonikaseadmed muutuvad ajaga ka keerulisemaks ja tööd nendega jagub. Automaatjaamad võivad küll teha teste ning koostada tabeleid ja graafikuid, kuid nendest arusaamiseks on vaja inimest, kes neid analüüsib ja lahti mõtestab.
Elektroonikatehnikuks sobib inimene, kes on uudishimulik ja tunneb huvi elektroonikaseadmete ja skeemilahenduste vastu. Kannatlik võiks samuti olla, sest mõne puudujäägi põhjuse välja selgitamine nõuab kannatlikkust. „Ei tasu loota, et kõik väljakutsed saavad hetkega lahendused,“ hoiatab Lauri. Elektroonika põhialused on füüsikalised ja kui enam-vähem arvutada oskad ning füüsikast aru saad, siis peaks see töö minema libedalt. „Põhiline, et endal on huvi, siis saab ka kolmemees selles ametis hakkama,“ julgustab Lauri.
Põhikoolis käis Lauri Viitinas Rõuge vallas, keskkoolis aga Võrus. Siis tuli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaeriala õppima. Ericssoni elektroonikatehnikuks tuli Lauri juba ülikoolis õppides. Tihti võivad tudengid sattuda suurtesse tehastesse praktika käigus, kuid Lauri sai oma praktika otse töökohal ning lõpetas bakalaureuse õppe kolme aasta asemel neljaga. Pärast seda suundus Lauri edasi magistriõppesse.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: tehniline mõtlemine, teadmised elektroonika valdkonna põhialustest ja testimisest, oskus kasutada tööks vajalikke mõõteriistu, huvi erinevate tehnoloogiate vastu, huvi reaalainete vastu, teadmised keskkonnasäästlikkusest, tööohutusest.
Mõtlemisoskused: loogiline mõtlemine, süsteemsus, õppimisvõime, detailitäpsus, tähelepanelikkus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, püsivus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: hea suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, selge eneseväljendamine, oskus anda tagasisidet.
Kuidas saada elektroonikatehnikuks?
Tööks on vajalik omandada kutseharidus või kõrgharidus IT, telekommunikatsiooni või elektroonika valdkonnas. Ideaalis võiks elektroonikatehnikul olla elektroonikaalane kõrgharidus, ent sobib ka IT- või telekommunikatsioonialane haridus.
Elektroonikaalast haridust on võimalik omandada:
Elektroonikatehniku rollist on võimalik liikuda edasi järgmistele ametikohtadele: tiimijuht, elektroonikainsener.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.
Mirjam Sammul on Stoneridge Electronics AS-i elektroonikainsener, kelle tööks on veoautode infonäidikute moodulite trükkplaatide disainimine. See tähendab, et skeemiinsener paneb trükkplaadi arhitektuuri paika ja Mirjam visualiseerib arhitekti kujundatu plaadile. „Mulle sobib selline nokitsemine, mis meenutab lapsepõlvest pusle kokku panemist. Eesmärk on etteantud komponendid piiratud alale ära paigutada nii, et tulemuseks on funktsioneeriv toode.“
Trükkplaat on paljudest seadmetest tuttav roheline plaadike, millel on takistid, kondensaatorid, integraalskeemid ja muud elektroonikakomponendid. Pole vahet, kas trükkplaat läheb autosse, telefoni, arvutisse, telerisse – nõuded on küll erinevad, aga disaineri töö on üldjoontes sama. Trükkplaadi kujundamisel peab arvestama elektroonika-, mehaanika- ja tootmisvaldkonna nõuetega, mis omakorda lähtuvad kliendi soovidest ja autotööstuse standarditest. Neid aspekte arvestades tuleb Mirjamil paigutada kõik skeemis ettenähtud elemendid trükkplaadile, et need töötaksid nii nagu elektroonikainsener ette nägi.
Mirjamile tulevad tema töös kasuks loomuomadused: talle meeldib teha asju korrektselt, süsteemselt ja struktuurselt nii, et tema ja kõik teised saavad aru, kuidas ja mis loogika järgi on trükkplaat tehtud. „Võib teha töötava asja nii, et seal taga on üks suur segadus, aga võib teha ka nii, et toode on loogiliselt kujundatud ja visuaalselt arusaadav.“ Mirjamil on põhimõte: ta näeb juba projekti algfaasis ise pigem rohkem vaeva selleks, et hiljem oleks nii endal kui ka teistel kergem asju üle võtta või edasi arendada. Ta teeb tihedat koostööd mehaanikutega, kellelt tuleb info plaadi suuruse ja kõrguspiirangute kohta, samuti tootmisinseneridega, kelle suuniseid ta peab arvestama. Mirjam on veendunud, et alati saab paremini. „Ma tahan areneda iga projektiga,“ räägib Mirjam. „Nii muutun efektiivsemaks, kiiremaks ja korrektsemaks ning need on asjad, mida väärtustatakse.“
Oma erialale sattus Mirjam teatud mõttes juhuslikult. Pärast Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika erialale. Üks pool sellest erialast oli elektroonika, teine biomeditsiinitehnika. Alguses tõmbaski teda biomeditsiinitehnika poole. Mõlema eriala alused olid samad: füüsika ja matemaatika. Kolmandal kursusel tuli minna praktikale ja üks väike elektroonikadisaini ettevõte National Semiconductor kutsus ta enda juurde. „Sain teada, et naisterahval on elektroonikavaldkonnas väga palju teha. Otsustasin oma bakalaureuse- ja hiljem ka magistrikraadi omandada siiski elektroonika erialal.“ Praegu tunneb ta end oma ametis aga üsna üksikult – enamik tema eriala lõpetajatest hakkab tööle skeemiinseneridena ja trükkplaadi disainereid Eestis napib.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: matemaatiline mõtlemine, teadmised seadmete tootmisest ja toodete elutsüklist, elektroonika valdkonnast, huvi erinevate tehnoloogiate ja reaalvaldkonna vastu, tööspetsiifiliste programmide tundmine (nt joonestus- ja modelleerimistarkvarade kasutamise oskus), teadmised keskkonnasäästlikkusest.
Mõtlemisoskused: loogiline mõtlemine, süsteemsus, õppimisvõime, detailitäpsus, üldistus- ja analüüsivõime, püsivus, ajaplaneerimise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: Orienteeritus koostööle, hea suhtlemisoskus, argumenteerimisoskus, selge eneseväljendamine, pingetaluvus.
Kuidas saada elektroonikainseneriks?
Tööks on vajalik omandada kõrgharidus IT, mehhatroonika, telekommunikatsiooni või elektroonika valdkonnas. Ideaalis võiks elektroonikainseneril olla elektroonika alane kõrgharidus, ent sobib ka IT- või telekommunikatsiooni alane haridus.
Elektroonikaalast haridust on võimalik omandada:
Elektroonikainseneri rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: juhtivinsener, elektroonikatehnik, elektroonikaüksuse juht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.
Ametinimetusena on kasutusel ka andmebaaside vanemadministraator, andmebaasijuht, juhtiv administraator, andmebaaside juhtiv ekspert, andmebaaside administreerimise juht, peaadministraator, DevOps insener.
Andmebaasides on talletatud mõne infosüsteemi jaoks vajalik info ehk üksteisega seotud andmete kogum, mille kohta saab teha päringuid. Skype’is andmebaasi administraatorina töötav Eero Oja toob näite andmetest: Skype’i kasutajanimi, pärisnimi ja meiliaadress. Tema peamine ülesanne on andmebaaside töökorras hoidmine nii, et need suudaksid päringutele vastata. Päringu all mõistetakse näiteks süsteemi sisselogimist, mille puhul peab andmebaas andma esmalt vastuse, kas inimesel on selleks õigus või mitte.
Andmebaasi administraatori ülesandeks on andmebaaside loomine ja töökorras hoidmine. Andmete hulk on sageli väga suur ja üks masin peaks olema väga võimekas, et kõikidele päringutele vastata. Samuti oleks sellisel juhul kogu riskivastutus ühel masinal. Vältimaks sellist olukorda, on andmed jagatud erinevate masinate vahel. Näiteks on Skype’i kasutajate nimed enam kui 30 andmebaasis ja kahes andmekeskuses Dublinis ja Luxemburgis. Nii on ühe andmebaasi rivist välja langemisel häiritud 1/30 kasutajatest ja olukorra kiireks lahendamiseks saab päringud suunata teise andmekeskusesse. Seejärel on aega juba rahulikumalt tegeleda põhjuste otsimisega, miks masin rivist välja langes. „See näitab, et vastutust on andmebaasi administraatori töös päris palju,“ tõdeb Eero.
Niisiis, stressitaluvus peab olema hea. „Kui masinad ära lagunevad ja hunnik närvis inimesi ootab selja taga, et need korda saaks, siis lööb pulsi üles küll,“ tunnistab Eero. Suhtlemisoskus ei ole selle töö puhul esmatähtis, sest arvuti peale võid karjuda palju tahad, arvutil on sellest täiesti ükskõik. Pigem on oluline loogiline mõtlemine, mida toetab matemaatikaoskus. Andmebaasi administraatori töö on hästi tehtud, kui andmekogud töötavad ja tõrkeid pole.
Eero sattus arvutite peale kohe pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist, tema esimene töökoht oli Tartu Kaubamajas, kus ta hoidis korras kassaaparaate ja raamatupidajate arvuteid. Sealt läks ta edasi firmasse, kus tuli hooldada juba suurema hulga klientide arvuteid, see oli esimene kokkupuude andmebaasidega. Ehkki Eero pole seda eriala õppinud, vaid omandanud kõik teadmised ja kogemused praktika käigus, soovitab ta praegustel noortel omandada IT-alane haridus. „Arvutivärki tuleb õppida,“ kinnitab Eero. „Selles töös on kõike vaja teada: kuidas arvuti töötab ja kuidas toimivad operatsioonisüsteemid ja andmebaasid. Ülikool annab selleks hea baasi.“
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: hea orienteerumine IT-valdkonnas laiemalt, teadmised operatsioonisüsteemide tööst, andmebaasidega seotud koodide kirjutamine (peamiselt SQL, Oracle jms), teadmised programmeerimisest, arvutite riistvara toimimisest.
Mõtlemisoskused: analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus, oskus lahendada keerulisi ülesandeid, süsteemne mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, süvenemisvõime.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: püsivus, kriisiolukordadega toimetulek, pingetaluvus, kiirus, vastutusvõime, täpsus ja korrektsus.
Kuidas saada andmebaasi administraatoriks?
Andmebaaside administraatoriks saab õppida nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgkoolis. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Samuti on palju teadmisi ja oskusi võimalik juurde õppida ka töö käigus.
Andmebaaside administraatori tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:
Andmebaasi administraatori rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: andmebaaside arendaja, andmebaasijuht, süsteemiadministraator, tarkvaraarendaja, IT-arhitekt, ettevõtja.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemiadministraator, Tarkvaraarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Loe edasi Rajaleidja kodulehelt.
Ametinimetusena on kasutusel ka kliendibaasi analüütik, aruandluse spetsialist, statistik, andmebaasianalüütik, põhiandmete haldur, andmebaasihaldur, andmebaasispetsialist, andmeaida analüütik, andmeaida arendaja, ärianalüüsi spetsialist.
Et sünniksid uued teenused või tooted, tuleb teha tarku äriotsuseid. Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib anda vastuse selle kohta, kuidas näiteks efektiivsemalt tööaega korraldada või kes on ettevõtte tõenäolisemad püsikliendid. Elisa kliendibaasi analüütiku Maarja Marjakõivu igapäevane töö on andmete põhjal prognoosida kliendi käitumist ja ootusi.
Sõltuvalt ettevõtte tegevusalast ja vajadustest, saab andmeanalüütik pakkuda väga erinevaid sisendeid. Pea kõigis ettevõtetes on olemas andmekogud, mis sisaldavad infot ettevõtte tegevuse, klientide jms kohta. Andmeanalüüsiga on võimalik seda infot mõtestada ja süsteemsel kujul ka edastada ning anda infot ettevõtte seisukohalt efektiivsete otsuste langetamiseks. Andmete analüüsil põhinev juhtimine on järjest enam levinud suundumus ärijuhtimises.
Maarja tööks on Elisa kliendibaas, ta tegeleb kliendiandmete kaevega. Selleks kasutab ta programmeerimiskeeli nagu SQL ja R, võtab andmeid välja, teeb andmebaase, analüüsib neid ja koostab selle analüüsi põhjal raporteid. Kliendiandmed tekivad igast kõne- või andmesideühendusest, neid on nii isikustatud kui ka isikustamata kujul, lisaks ka demograafilised andmed (sugu, sünniaeg, vanus jm). Kõik need jõuavad kokku andmeaita. Maarja vastutab selle eest, et klientide andmed oleks õiged ja midagi ei läheks kaotsi. Maarja sõnul tehakse üldiselt igas valdkonnas palju otsuseid kõhutunde järgi, kuid selline otsustamine ei ole kõige efektiivsem. „Analüütiku töö on väga oluline ja väärtust loov, kuna selle töö tulem võimaldab teha efektiivsemaid otsuseid,“ märgib ta.
Mudelid võimaldavad ennustada. Maarja töö oluline osa on mudelite koostamine. Maarja unistab ühe laheda mudeli loomisest, mis aitaks inimestel oma tööd kergemaks muuta või aitab ärivaldkonnas tegevusi paremini ette planeerida. Maarja tunneb rõõmu sellest, kui tema töö tulemusena saab keegi targemaks ja saab teha selle põhjal paremaid otsuseid. Samuti kui tema töö muudab midagi lihtsamaks – näiteks protsess automatiseeritakse.
Töö automatiseerimisel on abiks IT- ja koodikirjutamise oskus, viimane muudab töö palju lihtsamaks. Analüütikuna töötamine eeldab püsivust ja järjekindlust. „Püsivust on analüütikul vaja ka andmete korrastamisel enne nende analüüsimist. See võtab tavaliselt 70% ajast, ülejäänud 30% läheb mudeli sobitamisele, testimisele ja tulemuste tõlgendamisele. „Analüütiku asi on midagi välja töötada ja seda publikule selgitada,“ räägib Maarja. „Sa ise võid väga hästi aru saada, mida oled teinud, aga kui inimesed sellest aru ei saa, siis on see tühi töö.“
Maarja lõpetas Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi matemaatika-füüsika suuna, seejärel õppis Tartu Ülikoolis matemaatilist statistikat. Poolteist aastat töötas ta politsei- ja piirivalveametis (PPA), nüüd on ta Elisas. Ülikoolis saadud loogilist mõtlemist peab ta analüütikule väga oluliseks. Tänu sellele suudab ta lugeda keerukaid raporteid ja seostada ridu, kus sees on funktsioonid, mille sees omakorda uued ja uued funktsioonid.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: matemaatiline mõtlemisoskus, teadmised statistikast ja andmete analüüsimisest, suurandmete (big data) olemusest ja kasutamisvõimalusest, teadmised küsitluste koostamisest ja läbiviimisest, andmebaasidega seotud programmeerimiskeelte oskus (nt SQL, Oracle jm), teadmised andmekaitsest ja andmete kasutamisega seotud piirangutest, huvi erinevate tehnoloogiate vastu, kasuks tuleb ka protsesside automatiseerimise oskus ning IT-alased teadmised.
Mõtlemisoskused: loogika, uudishimu, süsteemne mõtlemine, õppimisvõime, detailitäpsus, üldistusvõime, püsivus, ajaplaneerimisoskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: hea suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, argumenteerimisoskus, selge eneseväljendamine.
Kuidas saada andmeanalüütikuks?
Andmeanalüütiku tööks on vajalik omandada kõrgharidus andmeanalüüsi ja majanduse/statistikaga seotud erialal. Võimalik ka eelneva hariduse pealt ümber õppida või töökohal spetsialiseeruda. IT-alaseid teadmisi on võimalik omandada ka juurde õppides.
Andmeanalüütiku tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:
Andmeanalüütiku rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: tiimijuht, ärianalüütik, andmebaasiadministraator. Statistiliste teadmisega on võimalik töötada väga erinevates valdkondades, alates meditsiinist ja pangandusest, lõpetades riigikaitse ja geenitehnoloogiaga.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Andmebaasiadministraator
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka võrguteenuste spetsialist, võrgutugi, võrguadministraator, sidevõrgu spetsialist, mobiilisidevõrgu spetsialist, võrguinsener.
Et saaksime mugavalt omavahel erinevate sidepidamise vahendite (ja ka nutiseadmete) abil suhelda, peab seda võrgu kaudu võimaldama. Võrgu toimimise eest vastutab ja võrguteenuseid jälgib ning arendab võrguspetsialist. „Kui intsidente ei esine ja võrk korralikult töötab, siis üldiselt arvutikasutajad ei märka, et võrk üldse olemas on,“ tõdeb Eesti Energia IT-võrgu arhitekt Meelis Kurnikov.
Meelise hea töö tõestuseks rikkeid väga tihti ei esine. IT-võrgu arhitekti põhiülesanneteks Eesti Energias on tagada andmesidevõrgu tõrgeteta toimimine ning uute võrkude planeerimine ning ehitamine. „Meie tiimi ülesanne on ka riketele reageerimine ja nende likvideerimine – tuvastame kaughalduse teel võimalikke põhjusi,“ räägib Meelis. „Kuna tegu on ikkagi tehnikaga, siis rikkeid siiski esineb – seadmed lähevad rivist välja, kaabel tehakse ehitustööde käigus katki vms. Siis tuleb käia kohapeal uurimas, mida teha. Kui olulise mõjuga rikked juhtuvad töövälisel ajal, tuleb olla valmis ka nendele reageerima.“
Eesti Energia andmesidevõrgu moodustavad erineva otstarbe ja kriitilisusega võrgud, näiteks andmekeskuste võrgud, kus asuvad serverid ja teenused, mida kasutavad nii asutuse töötajad kui ka kliendid; siis kontorivõrgud, kus on kõik töötajad oma arvutitega ja teevad igapäevast tööd. Kaevandustes, elektrijaamades ja tuuleparkides on aga tehnoloogilised võrgud, mis teenindavad mingit konkreetset energiatootmise tehnoloogilist protsessi.
Võrguspetsialisti töö on hästi tehtud, kui on tagatud andmesidevõrkude turvaline koostoimimine. Võrguspetsialisti töö muudab inimeste elu oluliselt mugavamaks, nt erinevate e-teenuste kasutamise, automatiseeritud andmeedastuse või terviklike andmesidevõrkude loomise kaudu.
Oluline on selles töös pingetaluvus. Suurema mõjuga intsidentide korral on ukse taga järjekord häiritud inimestest ja siis ei tohi paanikasse sattuda, vaid tuleb püüda rahulikult aru saada, milles viga. Analüüsivõime ja loogiline mõtlemine aitavad kokku viia põhjuse ja tagajärje. Kasuks tuleb ka programmeerimisoskus, mille abil on võimalik rutiinsemat tööd automatiseerida. Suhtlemist on võrguarhitekti töös ka omajagu. Meelis lohutab kõiki, kes ei ole matemaatikaga kõige paremad sõbrad – arvutivõrgu inimesel ei ole matemaatika primaarne. Andmesidevõrgu erialal näeb Meelis kasvavaid võimalusi, sest andmesidevõrgud on igal pool meie ümber ja üha laienev asjade internet toob neid veel juurde.
Meelist läks pärast põhikooli lõppu Tallinna Polütehnikumi, kus õppis arvutite ja arvutivõrkude eriala. „Kui keegi praegu minult küsib, kas minna ametikooli või otsustada keskkooli kasuks, siis mina olen seda meelt, et omandada keskeriharidus – saad keskhariduse ja omandad esmased teadmised ka erialal. Polütehnikumi haridusest piisas erialase töökoha leidmiseks, kuid silmaringi laiendamiseks ja karjääriredelil tõusmiseks on tarvis kõrgharidust ja seda omandab Meelis IT Kolledžis IT-süsteemide administreerimise erialal kaugõppes.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: huvi erinevate tehnoloogiate vastu, teadmised andmesidevõrkude infrastruktuurist ja operatsioonisüsteemidest, IT-alased baasteadmised (sh programmeerimisest), tehniline taiplikkus, teadmised riistvarast, infoturbest, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritud mõtteviis, analüüsioskus, loogika, täpsus, süsteemsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, koostööoskus, vastutustunne, selge eneseväljendamine.
Kuidas saada võrguspetsialistiks?
Võrguspetsialisti baasharidust saab omandada nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgharidusena. Baasteadmiste pinnalt on võimalik ka koheselt tööle asuda või minna edasi õppima. Samuti on võimalik võrguspetsialisti tööks vajalikud oskused omandada ümberõppe raames ja täiendada end töökohal.
Võrguspetsialisti tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:
Võttes suuremat vastutust, on võrguspetsialisti rollist võimalik liikuda näiteks IT-võrgu arhitekti, võrguteenuse inseneri või võrgujuhi ametikohtadele. Võrguspetsialisti rollist on võimalik liikuda edasi ka näiteks järgmistele ametikohtadele: võrgukonsultant, tehnilise toe spetsialist, süsteemiadministraator, andmebaasiadministraator, IT-kvaliteedijuht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemiadministraator, Teenuseinsener
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Kui on vaja välja mõelda, kuidas peaks nutitelefoniga tõkkepuud avama, saab selle ülesande endale teenuseinsener. Ta peab nuputama, kuidas on tehniliselt võimalik kliendile seda erilahendust pakkuda ehk just tellija vajadusest tekkinud soove kõige targemalt täita.
Agu Kull töötab teenuseinsenerina Elisas, kus tema tööks ongi uute või olemasolevate toodete ja teenuste loomine. Tema töö on hästi tehtud, kui loodud tehnilised lahendused töötavad ja klient on rahul. Teenuseinsener peab olema kursis maailma trendide ja arengutega, ta oskab kombineerida erinevaid seadmeid ja süsteeme terviklikeks lahendusteks. Samuti katsetab ja testib ta neid lahendusi ning arendab edasi.
Elisas pakutavad teenused jagunevad kaheks: põhiteenused võimaldavad meil kasutada kõne- ja mobiilse interneti teenust, tugiteenusteks on tekstipõhised sõnumid (SMS), pildi- ja videopõhised sõnumid (MMS) ja igasugused erilahendused äriklientidele (näiteks positsioneerimise teenus).
Teenuseinsener tegeleb projektides tehnilise nõu andmisega, samuti on vaja lahendada väljatöötatud teenuste töökindlus. Kui kliendil tekib mõni keerulisem probleem, mida kõnekeskus ja tehnilise toe spetsialistid ei suuda ise lahenda, suunatakse see teenuseinsenerile.
Agu sõnul peab tema ametis olema uudishimulik, aru saama tehnilistest asjadest. Agule meeldib rutiinivaba elu ja seda see amet talle ka pakub: ta ei tee ühte ja sama asja mitu korda, kuna ühte lahendust saab välja töötada vaid ühe korra. Elisa on korraldanud sisemisi Garage48-laadseid üritusi uute teenuste väljatöötamiseks, millest mitu tükki on praegugi töös. Agul on sportlik huvi oma valdkonna vastu, ta vaatab YouTube’is videoid ja otsib internetist infot, et end arendada ja saada teada, kuidas midagi teha. Sageli ei tea Agu uue projektiga tööle asudes, millise lahenduseni ta lõpuks välja jõuab. See muudabki töö tema jaoks põnevaks ja lubab hommikul rõõmsa meelega tööle tulla.
Agu on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi, pärast seda läks ta Tartu Ülikooli infotehnoloogiat õppima. „Tehnoloogiahuvi on mul lapsest saati olnud, kuid töö hakkas ülikooli ajal liiga palju meeldima ja õpingud jäid pooleli,“ räägib Agu. Ta tegeles elektroonikakaubanduse ja arvutite müügiga, ettevõte pankrotti mineku järel tuli aga Tallinna. Elisas alustas ta kõige madalamal tasemel klienditeeninduses, kust tõusis rakendusadministraatoriks. Viimased paar aastat on ta teinud teenuseinseneri tööd. Nüüdseks on Agul töö kõrvalt ka kõrgkool läbitud – ta lõpetas Tallinnas Mainori kõrgkooli kaugõppes cum laude IKT halduse ja administreerimise erialal.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised infotehnoloogiast, elektroonikast või telekommunikatsioonist, süsteemide integratsioonist, testimisest, dokumentatsiooni koostamisest, huvi innovaatiliste tehnoloogiate vastu.
Mõtlemisoskused: loogiline mõtlemisoskus, tehniline loomingulisus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe, innovaatilisus, süsteemsus, probleemide lahendamise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: meeskonnatööoskus, püsivus, täpsus ja korrektsus, kohanemisvõime, vastutusvõime, suhtlemisvalmidus.
Kuidas saada teenuseinseneriks?
Teenuseinseneriks saab nii ümberõppe kui ka erialase hariduse kaudu. Sobib haridus nii IT, telekommunikatsiooni kui elektroonika valdkonnas. Kõige lähedasemat ettevalmistust pakub elektroonikaalane taust.
Elektroonikaalast haridust on võimalik omandada:
Tallinna Tehnikaülikool, magistriõpe
Teenuseinseneri rollist on võimalik liikuda edasi näiteks meeskonnajuhi või analüütiku ametikohale.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemianalüütik, Süsteemiarhitekt
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka telekommunikatsiooni arhitekt, lahenduse arhitekt, tarkvaraarhitekt jms.
Süsteemiarhitekti ametinimetuses olev viide arhitekti tööle näitlikustab hästi töö sisu – süsteemiarhitekt teeb plaani ja vaatab, et selle plaani järgi kõik tegutseksid, et „maja“ valmiks. „Arhitekt on see, kes vastutab esmaste ja põhimõtteliste tehnoloogia otsuste eest: mis platvorme ja mis tarkvara kasutada. Ta teab, mis jupid on olemas, kus nad paiknevad ja kuidas omavahel suhtlevad. Arhitekt peab jälgima, et arendajad oma tööd arhitekti valikute järgi teevad,“ selgitab ettevõtte Mooncascade asutaja ja süsteemiarhitekt Indrek Ulst.
Minu jaoks on põnev, kui tuleb uus projekt, kus saab midagi nullist välja mõelda ja teha seda paremini kui eelmine kord,“ märkis Indrek. Süsteemiarhitektil tuleb suhelda projektijuhiga, rääkida läbi arendajatega. „Oluline on, et arendajad oleksid arhitektiga n-ö samal lehel, et kohe, kui tekib kõrvalekaldeid, saaks need likvideerida,“ rääkis Indrek. Kõik peab lõpuks töötama. Süsteemiarhitekti töö tulemust tunneb klient siis, kui ka sisult keeruline süsteem on kasutajale loogilise ülesehitusega ja lihtsasti kasutatav. Töötulemus valmib meeskonnatööna.
„Parimad arhitektid, keda mina olen näinud, on programmeerimistaustaga,“ märkis Indrek, „neil on väga hea ja lai ülevaade sellest, kuidas mingeid asju tehakse ja miks neid just nii tehakse.” Süsteemiarhitektiks võiksid Indreku sõnul pürgida inimesed, kellel on soov teha ära midagi suuremat, midagi sellist, mida üksi ei saa hakkama.
Süsteemiarhitekti töö heaks näiteks on üks mikroteenuste projekt, kus tuleb leida lahendus mikroteenuste arhitektuuri arendamiseks. Mooncascade’i meeskond mõtleb välja, kus mingid programmijupid paiknevad ja kuidas neid kasutada. Tulemuseks on hulk mikroteenuseid, mis omavahel suhtlevad ja mille otsa on ehitatud veebiteenus. Lõppkasutaja jaoks valmib veebisait, mis elab nende mikroteenuste otsas. Iga komponent peab täitma seda ülesannet, mis talle anti. Komponendid, mis on nutikalt koos tööle pandud, on paindlikud.
Indrek hakkas veebilehti tegema põhikoolis, keskkoolis pärast programmeerimisega tutvumist oli selge, et ta läheb IT-d õppima. Indrek alustas karjääri koodikirjutajana, ta asus meditsiinitarkvaraga tegelevas firmas MediSoft haiglatele infosüsteeme looma, seejärel viis tee Skype’i asutajate loodud start-up’i Daily Perfect. Sama tiimiga loodi Mooncascade, mida Indrek nüüd juhib.
Indrek Ulst pälvis 2015. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki noore ettevõtja preemia.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused:
Erialased pädevused: teadmised IT-arhitektuurist ja selle osadest, infosüsteemide ülesehitusest ja toimimisest (sh süsteemide integratsioonid), laiapõhjalised teadmised ja oskused programmeerimisest, huvi uute tehnoloogiliste suundade vastu, sh tarkvaraarenduse suunad, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke, teadmised riskide juhtimisest, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritud mõtteviis, keskendumisvõime, loogika, süsteemne mõtlemine, detailitäpsus, oskus hoida tervikpilti, põhjalikkus, prioriteetide seadmise võime, katsetamisjulgus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, orienteeritus koostööle, argumenteerimisoskus, organiseerimisvõime, initsiatiivikus, meeskonna juhtimine.
Kuidas saada süsteemiarhitektiks?
Süsteemiarhitekti töö ei sobi esmaseks ametikohaks, kuna kasuks tuleb laiem programmeerimise kogemuspagas ja valdkonna tundmine sügavamal tasandil. Head eeldused süsteemiarhitekti tööks annab tarkvaraarenduse-alane haridus. Süsteemiarhitekti tööks on üldjuhul vajalik kõrgharidus (äriinfotehnoloogia, informaatika) või rakenduskõrgharidus IT-alal.
Süsteemiarhitekti tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:
Süsteemiarhitekti tööks annab hea ettevalmistuse eelneva töökogemuse omamine näiteks tarkvaraarendajana. Süsteemiarhitekti rollist on võimalik sujuvalt edasi liikuda näiteks IT-projektijuhi või IT-juhi ametikohale.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemianalüütik, IT-projektijuht, IT-juht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka kvaliteedikoordinaator, kvaliteedispetsialist, protsessijuht, protsessihaldur, rakenduste juht, protsessi analüütik, versioonihaldur.
Ettevõttes Testlio testitakse valdavalt Ameerikas välja töötatud mobiiliäppe. IT-kvaliteedijuht Kristi Kaljurand vastutab erinevate ettevõtete arendatud äppide kvaliteedi eest. Ameerikas on mobiiliäppide turul konkurents nii tihe, et testimise vajalikkuses ei kahtle keegi. Kui äpp esimesel installimisel kokku jookseb, siis võtab kasutaja lihtsalt järgmise.
Kristi sõnul on testimise puhul võimalike teenuste hulk väga suur. Testlio tegeleb eelkõige äppide funktsionaalsuse, mitte kasutajamugavuse testimisega, lisaks pakutakse ka tegelike kasutajate äppidele antud tagasiside analüüsi. Võimalik on teha veel turvatestimist ja kontrollida tõlkekvaliteeti.
Kui tavaliselt makstakse testijale selle järgi, mitu viga ta tarkvaralahendusest leiab, siis Testlio maksab testimisele kulunud aja põhjal. „Meie eesmärk on minna süvitsi ja pakkuda kvaliteeti, mitte niivõrd kvantiteeti.“ Sõltuvalt tarkvara eripärast pannakse paika, milliseid operatsioonisüsteeme testimiseks kasutatakse ja milliste situatsioonide kaudu tarkvara testitakse. Seejärel kirjeldab kvaliteedijuht tegevusi, mida testijad hakkavad läbi mängima. „Näiteks üks vaatab kalendrit Gmaili, teine Yahoo kontoga, keegi võtab ette kontaktid. Üks siseneb erakliendi, teine ärikliendi vaatesse.“
Kvaliteedijuhina tuleb tal ka hinnata testijate töö tulemust. IT-kvaliteedijuht vastutab infosüsteemide kvaliteedi ja efektiivsuse eest (sh hindab riske ning jälgib teenusepõhiseid kokkuleppeid ja nõudeid), tagatud peab olema klientide rahulolu. Kristi sõnul ei pea kvaliteedijuhina töötamiseks olema tehniliselt pädev, pigem on olulised teadmised projektijuhtimisest, et osata juhtida nii ennast kui ka meeskonda.
IT-huvi tekkis Kristil Kolga keskkoolis, mille direktor oli suur IT-huviline ning inspireeris sellega ka paljusid õpilasi. Hiljem sai lisaks õpitud IT-tugiisikuks Tallinna transpordikoolis, kuid ennast IT-turul välja pakkuda siiski ei julgenud.“ Ühel hetkel jäi Kristi CV aga silma ettevõttele Proekspert. „Kogemust polnud mul ju ollagi, aga tahe oli suur,“ põhjendab Kristi, kuidas ta lõpuks soovitud tööle palgati. Klienditeenindajana töötamise kogemus andis selleks tööks väga hea eelduse. Ka praegu valib Kristi oma meeskonda hea meelega inimesi, kes on töötanud klienditeenindajana. Edasi õnnestus tal liikuda ettevõtte sees juba testijaks ja projektijuhiks, seejärel liitus ta Testlio tiimiga.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: laialdased teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest, teadmised IKT valdkonna IT-kvaliteedijuhtimise süsteemidest, riskide juhtimisest, protsesside juhtimisest, projektijuhtimise kogemus.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii detaile, suurt pilti kui ka protsesside vahelisi seoseid, võime orienteeruda paralleelselt erinevates teemades, oskus märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus, sihikindlus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostööoskus, kehtestamisoskus, initsiatiivikus, empaatiavõime (oskus mõista ja näha erinevaid osapooli).
Kuidas saada IT-kvaliteedijuhiks?
Kvaliteedijuhiks saamise soovituslikuks eelduseks on erialane kõrgharidus ning IT valdkonna töökogemus (hea on töökogemus nt testimise valdkonnas). Kvaliteedijuhiks on võimalik õppida erineva IT-baashariduse pealt, näiteks äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.
Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada näiteks:
Kvaliteedijuhi rolliks annab hea eelduse süsteemianalüütiku, projektijuhi või näiteks ka testija töökogemus. Kvaliteedijuhi ametikohalt on omakorda võimalik liikuda edasi suurema juhtimisvastutusega positsiooni, näiteks kasvada Infosüsteemide arendusjuhiks või IT-juhiks, kes koordineerib IT-üksuse tööd tervikuna. Samuti saab liikuda ka näiteks tootejuhi rolli.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: IT-projektijuht, Süsteemianalüütik, IT-testija
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka turbenõustaja, turbeanalüütik, turbetöötaja, turbespetsialist, turbetehnik, turbeinsener, turbehaldur, turbeaudiitor, turbeekspert, turbe vanemaudiitor.
Eestlased suhtuvad andmekaitsesse üsna mõistvalt. „Kasutajad usaldavad riiki ja andmekaitset,“ kinnitab Riigi Infosüsteemide Keskuse (RIK) sisekontrolli ja infoturbe osakonna juhataja Martti Allingu. Seda tõestab ka suur ID-kaardi kasutajate hulk, e-hääletamised ja rohked e-teenused, mis on head näited sellest, kuidas hoida tasakaalu andmete turvalisuse ja kasutajamugavuse vahel.
Infoturve ehk info turvalisuse tagamine tähendabki asutusele usaldatud informatsiooni ja andmete kaitsmist. Info kaitsmiseks on väga palju reegleid, samas tahame, et kõik andmed jõuaksid kasutajatele kiiresti ja mugavalt kohale. Infoturbejuht hindab asutuse tegevuste turvalisust ja võimalikke riske. Infoturbespetsialisti töö on jälgida logisid, otsida neist kõrvalekaldeid, hinnata olukorda, nõustada ja koolitada kasutajaid, jälgida turvameetmeid uute lahenduste väljatöötamisel ning rakendada nõutud standardeid.
Martti töö on väga vastutusrikas, sest RIK turvab kohtute, vanglate ja prokuratuuri andmeid, lisaks osutab RIK teenuseid ka teistele riigiasutustele. Infoturbespetsialistina töötamiseks on Eestis palju võimalusi. „Näiteks pankades või siis Eesti Energias, kus on ka väga suured ja tähtsad süsteemid, või sideettevõtetes,“ loetleb Martti. Kui mõni probleem tekib, siis on infoturbespetsialisti ülesanne neid intsidente uurida ja tagamaad välja selgitada. Süsteemide testimine on samuti osa infoturbe igapäevast. Probleemide avastamist harjutatakse häkkerit mängides. „Võtame ühe oma süsteemi ette ja püüame sinna sisse murda,“ täpsustab Martti. Töö on hästi tehtud, kui infoturberiskid on kirja pandud ning infosüsteemid maksimaalselt turvalised.
Martti sõnul on IT-valdkonnas vähe ametikohti, mis hõlmaksid nii palju erinevaid alasid. Selleks, et saada infoturbespetsialistiks, peab olema IT-taust, haridus ja teadmised. Martti sõnul ei saa teha infoturvet, kui ei saada aru, mida administraator oma arvutis teeb või mida programmeerija kirjutab.
Huvi tehnoloogia vastu tekkis Marttil juba Tallinna 21. keskkoolis arvutiringis, ülikooli läks ta õppima süsteemiteooriat. Martti sõnul infoturbejuhiks otse koolipingist ei saa, küll aga saab teha esimese sammu sellel teel ja asuda tööle infoturbeosakonnas.
Töökeskkond, väljavaade, palk
Teadmised, oskused ja eeldused:
Erialased pädevused: laialdased teadmised infosüsteemide toimimisest ja andmete ühilduvusest, teadmised andmeturbe alal, riskide juhtimisest, uute lahenduste tundmine (sh pidev enda kursis hoidmine), äriprotsesside tundmine, valdkonna seadusandluse tundmine.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii detaile kui ka suurt pilti, võime orienteeruda paralleelselt erinevates teemades, planeerimisvõime, probleemide juhtimise oskus, lahendustele orienteeritus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus uuendustele, suhtlemisoskus väga erinevate osapooltega, koostööoskus, kehtestamisoskus, initsiatiivikus, pingetaluvus.
Kuidas saada infoturbejuhiks?
Ametikoht ei sobi algajale ega ka esmase IT-ametina. Infoturbejuhiks saamise soovituslikuks eelduseks on erialane kõrgharidus ning töökogemus andmeturbe valdkonnas. Ideaalne ettevalmistus on äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.
Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada näiteks:
Infoturbejuhi rolliks annab hea eelduse nt süsteemianalüütiku või tarkvaraarendaja töökogemus. Infoturbejuhi ametikohalt on omakorda võimalik liikuda sujuvalt edasi suurema juhtimisvastutusega positsiooni, nt kasvada IT-juhiks, kes koordineerib IT-üksuse tööd tervikuna.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: IT-kvaliteedijuht, IT-juht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka arvutiteenuse ja paranduse tehnik, kasutajatoe tehnik, teenuse insener, arvutitugi, IT-tehnik, andmekeskuse tehnik.
Enamasti nõustavad tehnilise toe spetsialistid kliente telefoni teel, mis tähendab, et lisaks IT-alastele teadmistele peab olema hea suhtleja ning taluma hästi pinget. Ka võõrkeelte oskus tuleb inimeste aitamisel alati kasuks.
Tehnilise toe spetsialist haldab ja parandab riistvara ning tarkvara, vajadusel hooldab ka ettevõtte arvutiparki. Kui infosüsteemide töös tekib probleeme, aitab tehnilise toe spetsialist tõrke põhjused kiiresti eemaldada. Väga oluline on oskus vaadata infotehnoloogia vahendeid tavalise arvutikasutaja silmadega ning selgitada keerulisi süsteeme kasutajale lihtsal moel.
„Olenevalt ettevõttest on klienditoe spetsialistil eri funktsioonid, kuid peamine neist on kliendi nõustamine,“ selgitab pilveteenuseid pakkuva firma Primend OÜ tehnilise toe spetsialist Merit Sõrmus. „Tihtilugu sellest piisab ja tehnilisel spetsialistil pole vaja sekkuda.“ Kui küsimus on keerukam ja selle kohta on vaja lisainfot, siis peab Merit vajaliku teabe välja uurima, olles vahelüliks kliendi ja oma meeskonna vahel ning hoides silma peal probleemi lahendamisel. „Inimesed on harjunud oma igapäevase rutiiniga ja kui miski selle segi lööb, siis on probleemi tekkimine täiesti arusaadav,“ teab Merit. Samas võib pöördumise põhjus vahel olla ka väga lihtne – näiteks on printeris paber otsa saanud. Sellisel juhul piisab kliendi tähelepanu juhtimisest sellele ja probleem saab lahendatud. Tehnilise toe spetsialisti asi on küsida õigeid küsimusi, et välja selgitada probleemi algpõhjus. „Klient võib-olla ärev ja olukord pingeline, kuid meie ülesandeks on teda aidata ja tagada talle segamatu töö,“ selgitab Merit.
„Julgus ja loovus on ka väga olulised, ei tohi ära ehmuda, kui keegi helistab ja sa ei ole asjast midagi kuulnudki,“ räägib Merit. „See pool oli alguses hirmutav.“ Vaja on põhiteadmisi erinevatest süsteemidest ja arvutist üldiselt. Tehnilise toe spetsialisti töö on hästi tehtud, kui kliendi tööks vajalike IT-süsteemide ja seadmete kvaliteetne toimimine on tagatud. Tehnilise toe spetsialisti töö kvaliteedimärk on rahulolev klient.
Merit on saanud Tartus maaülikoolis majandust õppides bakalaureusekraadi. Tallinnas valis ta edasi õppimiseks palju konkreetsema ala – IT Kolledžis infosüsteemide analüüsi erialal õpingute alustamine andiski tõuke ametivahetuseks.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised IT-süsteemide tark- ja riistvarast, operatsioonisüsteemidest, arvutivõrkudest ja võrguseadmetest, infoturbest, huvi erinevate tehnoloogiate ja nende arengu vastu, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritus, analüüsioskus, järjekindlus, täpsus, efektiivne planeerimisoskus, loovus, süsteemsus, kohanemisvõime ja prioriteetide seadmise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: viisakus ja tasakaalukus, väga hea suhtlemisoskus, võõrkeelte oskus, pingetaluvus, enesekehtestavus, kohusetundlikkus, vastutustunne, selge eneseväljendamine, soov teisi aidata, koostööoskus.
Kuidas saada tehnilise toe spetsialistiks?
Tehnilise toe spetsialisti tööks vajalikud oskused ja teadmised saab omandada nii kutse- kui rakenduskõrghariduse baasilt. Samuti on võimalik tehnilise toe spetsialisti ametikohale asuda ümberõppe läbimisel. Kooli lõpetamise järel on võimalik IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnas koheselt ka ametisse asuda.
Tehnilise toe spetsialisti tööks vajalikku kutseharidust saab omandada näiteks:
Kogemusi juurde saades ning töökohal õppides on võimalik liikuda tehnilise toe vanem- või juhtivspetsialisti ametipositsioonile. Tehnilise toe spetsialisti rollist on võimalik liikuda sujuvalt edasi ka järgmistele ametikohtadele: IT-tugisik, võrguspetsialist, monitooringuspetsialist, süsteemiadministraator, võrguadministraator, kliendihaldur, IT-projektijuht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Võrguspetsialist, klienditoe spetsialist, teenuseinsener
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka programmeerija, aplikatsioonide arendaja, tarkvarainsener, infosüsteemide/rakenduste front-end arendaja, infosüsteemide/rakenduste back-end arendaja.
„Esmajärguline minu töös on muidugi koodi kirjutamine,“ räägib Proeksperdis tarkvaraarendajana töötav Kadri-Liis Kusmin oma tööst. „Paljud arvavad, et koodi kirjutamine on raske. Tegelikult on kõige raskem mõista kliendi ootusi.“ Arendamine on Kadri-Liisi hinnangul tänapäeval nii lihtne, sest kõik vastused on internetis käeulatuses.
„Alguses kartsin olukorda, kus ma ei tea vastuseid. Aga nüüd olen aru saanud, et ma ei ole Wikipedia. Eelkõige on oluline osata infot hankida ja seejärel seda kategoriseerida,“ tõdeb Kadri-Liis. Naisterahvaid töötab tarkvaraarendajatena vähem, rohkem on projektijuhte ja testijaid. Samas on uuringud näidanud, et naised kirjutavad puhtamat ja „ilusamat“ koodi. „Kasvatuse tõttu oleme korralikumad ja ressursisäästlikumad ning koodi kirjutamisel tuleb samamoodi toimida. Arvutiressursi säästmine on konkreetne kvaliteedinäitaja,“ jutustab Kadri-Liis.
Tarkvaraarenduses kasutatakse palju scrum-metoodikat, mis koosneb ühe nädala kuni kuu pikkustest arendusetappidest. Inimesed jaotatakse väikesteks meeskondadeks, igal lühietapil ehk sprindil kasutatakse spetsiaalset “tahvlit”, kuhu märgitakse tegevused ja ülesanded. Peale igat etappi arutatakse, kuidas läks ja mida teinekord teistmoodi teha. „Lühemad sprindid on kasulikud eelkõige selleks, et kliendile näidata arengut.“ Ka klient näeb, kui suur töö on ühe etapi taustal tegelikult käimas.
Kadri-Liis soovitab programmeerimishuvilistel alustada kodulehtedega, sest sellest saab kiire tagasiside oma tööle. „Sealt tekib hasart, et suudad midagi kontrollida.“ Veel paneb ta noortele südamele, et IT-d õppima asudes ei tasu oma muid huvisid sinnapaika jätta – nišiteadmine mõnest muust valdkonnast tuleb alati kasuks.
Töö on hästi tehtud, kui välja töötatud tarkvaralahendused on töökorras ning vastavad kliendi vajadustele. Head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud ja pea iga nädal laekub konkurentidelt postkasti üleostmispakkumisi. Tarkvaraarendaja ametist liigutakse tavaliselt edasi pigem ärivaldkonda ja juhtivamate ametite poole.
Kadri-Liis on pärit infotehnoloogide perest. Koodi kirjutamiseni jõudis ta siiski omal käel ning alustas kodulehtede tegemist. „Aga ülikoolis olid paljud minust progemises palju tugevamad ning pidin küünte ja hammastega end läbi närima.“ Pärast ülikooli sattus ta tööle analüütik-projektijuhiks. Kui tema kolleeg oli programmeerimistöödega ülekoormatud, pakkus Kadri-Liis end talle appi. „Ta julgustas mind palju ja oli aus – kui oli ikka kehv kood, siis ta ka nii ütles.“ Töö kõrvalt omandas Kadri-Liis ka IT-juhtimise magistrikaardi ja hiljuti astus doktorantuuri infoühiskonna tehnoloogiate õppekavale.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: põhjalikud teadmised infotehnoloogiast, vähemalt ühe programmeerimiskeele oskuslik valdamine, andmebaaside ja operatsioonisüsteemide tundmine, teadmised süsteemide integratsioonist, testimisest, infosüsteemide turbest, dokumentatsiooni koostamisest, huvi innovaatiliste tehnoloogiate vastu.
Mõtlemisoskused: analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus, tehniline loomingulisus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe, innovaatilisus, süsteemsus, probleemide lahendamise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: meeskonnatööoskus, püsivus, täpsus ja korrektsus, kohanemisvõime, vastutusvõime, suhtlemisvalmidus.
Kuidas saada tarkvaraarendajaks?
IT-tarkvaraarendajaks saab nii ümberõppe kui ka erialase hariduse kaudu: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal saab õppida pärast põhikooli lõpetamist kolmes koolis; noorem tarkvara-arendajaks saab kas kutsekoolijärgselt või täiendõppe läbimise tulemusena, ülejäänud kutsealad eeldavad erialast kõrgharidust. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Programmeerimisoskus on valdavalt seotud reaalkallakuga.
Tarkvaraarendamist ja koodikirjutamisoskust saab omandada näiteks:
IT-tarkvaraarendaja rollist on võimalik liikuda edasi näiteks tarkvaraarhitektiks, IT-projektijuhiks, IT-analüütikuks, IT-juhiks, ettevõtjaks.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Vaata VIDEOT.
Uuri ka: Programmeerija, IT-projektijuht, IT-testija
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena kasutusel ka tarkvaraarendaja, tarkvarainsener, tarkvaraarhitekt, kasutajaliidese spetsialist.
Programmeerija töö on tarkvara loomine ehk kõik see, mida on vaja riistvara tööle panemiseks – programmid, mille abil arvuti suudab täita erinevaid ülesandeid, otsida teavet ning töödelda andmeid jm. Programmeerimiskeele väga hea omandamine on üks esimestest oskustest, mis on programmeerijana töötava Raimo Luurmanni sõnul vältimatu.
Erinevaid programmeerimiskeeli on tema sõnul olemas mitmed kümned (näiteks Python, PHP, C, Java). „Üldiselt liigutakse tänasel päeval selles suunas, et toimub spetsialiseerumine ning üks programmeerija teeb vaid ühte kindlat programmi osa. Arvuti ei pea olema üldse kogu nende elu,“ ütleb Raimo.
Ilmselt kõige olulisem hea programmeerija omadus on väga hea loogilise mõtlemise võime. Programmeerija peab oskama luua seoseid. „Ega programmeerija ei loo programmi arvutis, ta loob selle peas ja lihtsalt jäädvustab arvutisse,“ selgitab Raimo tavakeeles programmeerija mõttekulgu. “Hea loogik on suure tõenäosusega ka hea matemaatik, ent samas matemaatika valdamine ei ole heaks programmeerijaks saamise tingimusteta eeldus,“ annab ta oma jutuga kindlasti paljudele julgust. Kindlasti peab programmeerija olema ka punktuaalne, et vältida vigade teket.
Raimo sõnul on tavaprogrammeerimise kõrval levimas ka paarisprogrammeerimine, kus ühe arvuti taga istuvad kaks programmeerijat. „Ühe tunni jooksul üks programmeerib, teine jälgib ja kontrollib ning seejärel rollid vahetuvad.“ See aitab efektiivsust oluliselt tõsta. Kuigi taolise meetodi puhul muutub tähtsaks ka tiimitöö, on siiski tõsi ka see, et hea programmeerija võib töötada ka üksi ning infot saab läbi interneti vahetada kas või maailma teisest otsast.
Programmeerija peab suutma konkureerida kolleegidega, kes asuvad näiteks kusagil Aasias. „Ja sealne konkurents ei ole mitte hõre,“ toob ta lõpetuseks konkreetse võrdluse.
Raimo alustas arvutitega tööd peaaegu 30 aastat tagasi ning on loonud oma tarkvaraettevõtte ning programmeerinud uue, lihtsasti kasutatava ning soodsa majandustarkvara Umüük. Kooli ajal osales ta arvutiringis. Esialgu huvitas teda eelkõige riistvaraline pool, see tähendab arvutid kui elektroonilised seadmed. Hiljem Tallinna Polütehnikumis automaatikat õppides ehitas noormees ajakirjast saadud jooniste põhjal omale esimese arvuti ning kirjutas sinna peale ka esimese tarkvara.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused:
Erialased pädevused: tarkvara loomise süsteemide ja programmeerimiskeelte tundmine, teadmised testimisest, tarkvaralahenduste juurutamise oskus, laiahaardelised teadmised infotehnoloogiast.
Mõtlemisoskused: loogiline, algoritmiline ja analüütiline mõtlemine, tehniline loovus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: koostöö- ja kohanemisvõime, korrektsus ja täpsus, suhtlemisvalmidus, enesedistsipliin ja stressitaluvus, vastutustunne, orienteeritus tulemustele.
Kuidas saada programmeerijaks?
Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale, inglise keelele ja tööõpetusele. Töö eeldab kindlasti pidevat juurde õppimist ning enda harimist uutes tarkvaratehnika ja arenduse metoodikates. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis.
Koodikirjutamisoskust saab omandada:
Ennast täiendades ja töökogemust omandades on programmeerijatel võimalik karjääriredelil edasi liikuda tiimijuhiks, IT-juhiks või mõnele muule vastutusrikkale ametikohale.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Süsteemianalüütik, Tarkvaraarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka helpdeski juhendaja, helpdeski ekspert, kasutajatoe spetsialist, rakenduste administraator, infosüsteemi administraator, infosüsteemi konsultant, rikete halduse spetsialist jms.
Klienditoe spetsialist abistab arvutikasutajaid tehniliste probleemide korral nii telefoni kui ka meili teel. „Minu töö on kliendi murede lahendamine ja klienditoe konsultantide koolitamine. Minu töö tulemus on töötav ühendus ja rõõmus klient,“ selgitab klienditoe rikete halduse spetsialistina töötanud Maarius Kastemäe.
Maariuse peamine tööülesanne oli klientidele pakutavate teenuste tõrgete lahendamine. Kui konsultant-nõustaja võtab kliendi kõne vastu ja ei suuda tema muret lahendada, siis suunatakse kõne edasi tehnikule või riketesse ehk Maariusele, kes leiab olukorrale lahenduse. Teiseks osaks Maariuse töös on klientidega tegelevate nõustajate koolitamine. Kui on näha, et midagi tehakse korduvalt valesti või saaks teha paremini, siis on tema ülesanne konsultante juhendada.
Maarius naudib klientidega suhtlemist. On ju meeldiv saada rahulolevalt kliendilt head tagasisidet. Miski pole raske, kui oled hästi meelestatud. „Kõik oleneb mõtlemisest, igal asjal on lahendus,“ rõhutab Maarius. „Kui noor inimene kaalub klienditoe spetsialisti ametit, siis esimene asi, millele ta peaks mõtlema, on see, kuidas süsteem töötab ja miks see just nii töötab. Kui tal on sisemine huvi ja soov mõista asjade olemust ja toimimist, siis tuleb ka teadmine. Kasuks tuleb ka kuulamisoskus. Tähtis on meeskonnas töötamise oskus.
Klienditoe spetsialist on oma tööd teinud hästi, kui taastatud on teenuse ja kliendi tööks vajalike IT-süsteemide kvaliteetne toimimine. Klient on saanud informatsiooni nii probleemi tekkimispõhjuste kui ka lahendamise kohta. Klienditoe spetsialisti töö kvaliteedimärk on rahulolev klient.
IT-huvi tekkis Maariusel koos esimese arvutiga koolipoisina Kadrina keskkoolis. Pärast 9. klassi lõpetamist läks ta õppima Rakvere ametikooli laomajanduse arvutiteenindust. Hiljem sai Maarius tööle Teliasse, kus töötab tänaseni. Alguses vastas ta kliendikõnedele, kuid juba üle aasta on ta olnud rikete halduse spetsialist.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: huvi erinevate tehnoloogiate vastu, tehniline taiplikkus, suhete juhtimise oskus, IT-alased baasteadmised.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritus, analüüsioskus, järjekindlus, täpsus, prioritiseerimisvõime, planeerimisoskus, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: väga hea suhtlemisoskus, selge eneseväljendamine, võõrkeelte oskus, soov teisi aidata, empaatilisus, hoolivus, kannatlikkus, koostööoskus, avatus, pingetaluvus.
Kuidas saada klienditoe spetsialistiks?
Klienditoe spetsialisti tööks vajalikud oskused ja teadmised saab omandada nii kutse- kui rakenduskõrghariduse baasilt. Samuti on võimalik klienditoe spetsialisti ametikohale asuda ümberõppe läbimisel. Kooli lõpetamise järel on võimalik IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnas koheselt ka ametisse asuda.
Klienditoe spetsialisti tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:
Klienditoe spetsialisti kohalt on võimalik liikuda näiteks koolituse või müügitöö suunale (infosüsteemi konsultant, koolitaja, kasutajamugavuse spetsialist). Sügavama IT-huvi ja täiendõppe korral saab tööle asuda ka tarkvaraarenduse, -analüüsi või testimise suunal. Juhtimispotentsiaali korral on võimalik võtta vastutus ka juhtival ametikohal.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Tehnilise toe spetsialist
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka UX (user experience – kasutajakogemuse) spetsialist, UI (user interface – kasutajaliidese) spetsialist, kasutajakogemuse disainer jm.
Kasutajamugavuse spetsialist töötab selle nimel, et mõista, mida ühe veebilehe või äpi kasutaja tegelikult vajab. Ta uurib välja, mis oleks kasutaja jaoks parim lahendus ning analüüsib, milliseid probleeme võib veebilehte või äppi/rakendust kasutades tekkida. Selle info saamiseks tuleb kasutajatega suhelda ning loodavaid lahendusi testida. Ettevõtted on hakanud mõistma, et toote edukus sõltubki sellest, kas tulevastel klientidel on seda mugav kasutada.
Veel natuke aega tagasi oli Jaan Margus üks vähestest kasutajamugavuse (ehk UX – user experience) spetsialistidest Eestis. Viimastel aastatel on ta töötanud Telias koos erinevate projektitiimidega, vastutades selle eest, et ettevõtte teenused oleksid lihtsalt ja mugavalt kasutatavad ning arusaadavad igas vanuses ja kasutajakogemustega inimestele. Selle väljaselgitamiseks kasutab ta mitmeid meetodeid, neist sagedamini kasutajamugavuse teste. „Kutsun maja seest või väljast 3–5 inimest ning annan neile 5–10 ülesannet. Ise vaatan kõrvalt, mida nad teevad, kuidas ekraanil liiguvad ja mida küsivad. Selle pealt näen, kus ja millega tekivad probleemid,“ kirjeldab Jaan oma töömeetodeid.
Näiteks on Jaan uurinud, kuidas parandada nuti-TV kasutajamugavust. Tuleb välja, et on mitmeid teenuseid, mida inimesed ei oskagi kasutada, kuigi keskkond peaks kõigile sobima. Arendustiim otsustas vahepeal proovida numbriteta telekapulti kasutusele võtta hoolimata sellest, et testid näitasid, et kasutajad eelistavad numbritega pulte. „Uskusime, et kasutajad harjuvad kahe nädalaga ära. Paraku nii ei läinud. Seda näitasid nii üldine tagasiside kui ka meie enda küsitlused. Kogusime paar kuud kasutajate tagasisidet ja kaardistasime numbritega puldi vajalikkust ning aasta hiljem võtsime paralleelselt taas kastutusele numbritega puldi. Ehk et siit õppetund – kuula oma teenuste tarbijaid,“ tõdeb Jaan. Tähtis on analüüsivõime, et osata õigeid järeldusi teha ning ise ka lahendusi välja pakkuda.
Kasutajamugavuse spetsialisti töö on hästi tehtud, kui valminud on kasutajasõbralik veebilahendus või rakendus, kus info on selgesti sõnastatud ning kiirelt ja mugavalt ülesleitav. Lahendus peab olema usaldusväärne.
Jaan valis Rakvere reaalgümnaasiumisse minnes teatrikallakuga klassi ning ülikooli läks ta õppima multimeedia valdkonda. Tudengina asus ta toonasesse Elioni tööle tehnilise toe spetsialistina, edasi liikus ta siis, kui märkas majasisest tööpakkumist kasutajakogemuse projektijuhi kohale.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: erinevate tehnoloogiate ja seadmete tundmine ning kasutamisoskus, uuringute ja testide läbiviimise oskus (sh intervjueerimine ja kogemuste kogumine), huvi IT, tehnikamaailma ja disaini uute suundade vastu, teadmised tootearendusest ja graafilisest disainist, inimeste käitumismustrite ja psühholoogia tundmine, kasuks tuleb pilvetehnoloogiate tundmine.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii suurt pilti kui ka detaile, võime orienteeruda erinevate osapoolte vahel (tellija, kasutaja, arendaja, disainer jne), süsteemne mõtlemine, lahendustele orienteeritus, analüüsivõime, sihikindlus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: loovus ja hea kujutlusvõime, oskus edastada sõnumeid, esinemisoskus, avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatiavõime.
Kuidas saada kasutajamugavuse spetsialistiks?
Ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Kasutajamugavuse spetsialisti tööd on võimalik teha väga erineva haridusliku taustaga. Kasuks tulevad nii IT-, disaini-, turundus- kui ka psühholoogia ja antropoloogia alased teadmised.
Kasutajamugavuse spetsialisti jaoks vajalikku haridust saab näiteks omandada:
Kasutajamugavuse spetsialisti ametikohalt on sõltuvalt huvidest võimalik edasi liikuda nt IT-projektijuhiks, veebidisaineriks, analüütikuks, aga ka arendus- ja tootmisjuhiks.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Veebiarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka testiinsener, testimise spetsialist, kvaliteedi tagamise spetsialist, analüütik-testija.
Testija peab olema uudishimulik, pisut kahtlustav ja samas piisavalt viisakas, kui teiste vigadele osutab. Mari Rüütli töötab testijana tehnoloogiakontserni Fujitsu kontoris. „Põhimõtteliselt on minu ülesanne läbi mängida kõikvõimalikke olukordi, mis lõppkasutajal võivad ette tulla, ning tagada, et tarkvara oskaks vastavalt sellele ka käituda.“ Näiteks on oluline jälgida, et valminud tarkvaraprogrammi jupp ei ajaks katki midagi programmis, millega see ühilduma peab.
Testija kaasatakse igasse tarkvaraprojekti kohe alguses – ka testija peab aru saama, mida klient tahab ning kuidas on planeeritud seda lahendada. „Testija töö on kergelt kaootiline protsess, kus on väga palju suhtlemist projektijuhtide, arendajate ja analüütikutega, kellele on vaja lõputult küsimusi esitada.“ Maril tuleb testimise käigus leitud vigadest raporteerida, tekkinud ebakõlad välja selgitada ja otsustada, kas arendus on valmis või mitte.
Uusi teadmisi ei omanda Mari seejuures mitte ainult tehnoloogiavallas, vaid ka mujal. Viimati näiteks viis ta end kurssi hobuste valdkonnaga. „Riigiasutuse jaoks tuli luua hobuslaste register ja sellega seoses pidin kaevuma lõppkasutaja ehk aretusühingute maailma, et aru saada nende vajadustest ning ootustest,“ räägib Mari.
Projektid võivad kesta pool aastat kuni aasta, mille jooksul kokku pandud meeskond koos töötab. Näiteks töötab Mari umbes 30-liikmelises arendusmeeskonnas ja on üks kaheksast tarkvaratestijast. Kõik hommikud algavad Skype’i koosolekuga, kus iga tiimiliige räägib oma plaanidest ja sellestki, kas tal on sealjuures mingeid lahendamist vajavaid probleeme. Testija töö on hästi tehtud, kui testimisplaanid on disainitud ja ellu viidud ning testitava kvaliteet tagatud.
Testija ametikohalt on võimalik liikuda nii analüütikuks kui ka arendajaks.
Mari õppis täiesti tavalises maakoolis Kanepis. „Teadsin, et tahan õppida midagi, mis on seotud matemaatikaga, aga pole päris matemaatika, ning kus on eeldus head palka teenida,“ ütleb Mari. Seetõttu valiski ta Tartu ülikooli informaatikaeriala.
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised infosüsteemide ülesehitusest ning toimimise põhimõtetest (sh süsteemide integratsioonid), infosüsteemide disainist ja arendamisest (ideaalis võimekus ka ise koodi kirjutada), kvaliteedijuhtimise põhimõtetest (sh „black box“ ja „white box“ testidest), probleemide juhtimisest.
Mõtlemisoskused: oskus näha detaile, oskus leida ja märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus (soov panna asju funktsionaalsemalt tööle), täpsus ja tähelepanelikkus, süsteemsus, põhjalikkus, järjekindlus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, koostööoskus, avatus uuendustele, rutiinitaluvus, pingetaluvus.
Kuidas saada IT-testijaks?
IT-testija ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Lihtsa täiendõppe tulemusena saab alustada noorem-testijana, ent professionaalsel tasemel testimine eeldab tasemeharidust. Ideaalne ettevalmistus on tarkvaraarenduse õppekava, mis annab tehnilise ettevalmistuse nii IT-süsteemide mõistmiseks kui ka oskused tarkvara loomiseks.
Vastavasisulist kõrgharidust saab omandada näiteks:
IT-noorem-testijaks on võimalik tulla ka otse koolipingist. IT-testija positsioonilt on võimalik areda nii testijuhiks, tarkvaraarendajaks, analüütikuks kui ka näiteks kvaliteedijuhiks.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Tarkvaraarendaja
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Ametinimetusena on kasutusel ka müüginõustaja, müügiesindaja, müügiassistent, müügispetsialist, (müügi)konsultant.
IT-kliendihaldur peab hoolitsema selle eest, et suhtlus tellimuse teinud kliendiga sujub algusest kuni lõpuni ehk kuni töö valmib. Ta aitab kliendil aru saada, mis võib olla probleem ning kuidas seda lahendada, samuti selgitab kliendihaldur, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib ettevõttele kasu tuua.
„Kliendihalduri suurim väljakutse on luua kliendiga usalduslik suhe, kus koostöös leitakse parim lahendus,“ leiab Maris Leivategija, kes töötab Eesti ühes tuntumas tarkvaraarendusettevõttes Nortal. Tööst suure osa moodustab projektijuhtimine – kliendihaldur peab koos saba ja sarvedega vastutama kogu kliendisuhte eest, alates pakkumiste koostamisest kuni nende teostamiseni koostöös tiimiga.
Maris töötab e-riigi ärilahenduste üksuses, ta juhib kümneliikmelist meeskonda, tema klient on Eesti riik. „Kõige ägedam on see, et mul on koos meeskonnaga võimalik ette kujutada Eesti riigi toimimist tulevikus, mis on lihtne, kiire, kodanikusõbralik, ning seda siis tükk-tüki haaval selliseks ehitada. On tore mõelda, et meie töö tulemusel toimib Eesti riik natuke paremini. Eesti on IT osas paljuski maailmas esirinnas ning on tohutult huvitav teha midagi, mis on maailmas sellel hetkel parim lahendus,“ lisab Maris. „Siin on suur väljakutse lahendada, milline peaks olema hea riiklik teenus kodanikule või ettevõtjale – kuidas see oleks võimalikult lihtne ja kiire.
„Oluline on, et tellija tunneks: tema raha kulutatakse eesmärgipäraselt,“ mõtiskleb Maris. Samuti tuleb aidata kliendil kohaneda tarkvaralahenduste abil toimuvate muutustega tööprotsessides. „Muutused võivad olla ootamatud või rasked. Seetõttu on meie roll aidata kohaneda uue olukorraga, kus tööd jääb vähemaks või see – veel hullem – kaob ära.“ Nortalis on võetud südameasjaks hoolida inimestest ja pürgida selle poole, et ühtki tarkvara ei tehtaks ainult tegemise pärast, vaid muudatuse pärast, mis sellega kaasneb,“ toob Maris välja. Maris usub, et järgneva viie aasta jooksul tööpõld laieneb veelgi.
Kliendihalduri töö on hästi tehtud, kui seatud müügieesmärgid on saavutatud ning teostatud müügitehingud on ettevõttele kasumlikud. Ja kliendid on rahul.
Pärast keskkooli läks Maris Tallinna Ülikooli psühholoogiat õppima. Seejärel töötas ta kahes reklaamiagentuuris projektijuhina ning vahepeal juhtis Ladina-Ameerikas sotsiaalprojekti. Eestisse naastes tekkis tal sõprade eeskujul suurem huvi IT vastu. „Nägin, et kõige suuremad ja mõjukamad projektid sünnivad just IKT valdkonnas. Umbes pool aastat käisin mööda konverentse ja seminare, lugesin hästi palju, kuni lõpuks andis Eesti Post mulle võimaluse ja õpetas mind välja IKT valdkonnas projekte juhtima.“
Töökeskkond, väljavaated, palk
Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: müügitöö alased teadmised ja oskused, IT baasteadmised, suhete juhtimise oskus (teadmised kliendi ootuste juhtimisest), eelarvestamise oskus, esinemisoskus.
Mõtlemisoskused: planeerimisoskus, süsteemsus, järjekindlus, lahendustele orienteeritus, prioritiseerimisvõime, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus, suhtlemisoskus, sh läbirääkimisoskus, kõrge pingetaluvus, võime tulla toime muudatustega, koostööoskus, kuulamisoskus, mõjutamisoskus, initsiatiivikus, tolerantsus, empaatilisus, julgus.
Kuidas saada IT-kliendihalduriks?
IT-kliendihalduri ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Kliendihalduriks olemise parimaks eelduseks on kas müügitöö või IT-alane tasemeharidus. Emba-kumba võib kompenseerida ka vastav töökogemus.
IT-suunalist toetavat haridust saab omandada näiteks:
Kliendihalduri ametikohalt on võimalik liikuda sujuvalt edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: klienditoe spetsialist, IT-projektijuht.
Loe lisaks Haridusportaalist.
Uuri ka: Klienditoe spetsialist, IT-projektijuht
Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Haridustehnoloogia konverents Edu EXEX toimub igal sügisel. Konverentsi veebilehelt leiab IT-spetsialistide ettekanded, milles räägitakse tuleviku tööjõu trendidest.
2017. a. toimub Edu EXEX 14. septembril 2017 SpaceX Sündmuskeskuses.
Konverentsi kohta saad edasi lugeda Edu EXEX kodulehelt.
Ka täiskasvanueas võib tekkida soov kunagi õpitud eriala vahetada või hoopis midagi põnevat juurde õppida. Tarkvaraarendaja algoskusi saab omandada täiskasvanute mõeldud ümberõppeprogrammis „Vali IT!“. Kandideerimine on avatud pidevalt.
Loe ka programmi vilistlaste muljete kohta SIIT.
Eesti Teadushuvihariduse Liidu eestvedamisel loodi teadus- ja IT-huviringide infosüsteem Huviring.ee, kuhu saab sisestada uusi huviringe ning otsida infot selle kohta, millistes huviringides on kohti üle. Samuti aitab süsteem leida ringidele toredat juhendajat.
Raske on ennustada, millised saavad olema tulevikus tasuvad töökohad, aga mingisuguseid oletusi saab teha uuringute põhjal.
IKT valdkonda uuriti tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust, 30% eeldab kutseharidust. Elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas vajatakse uusi tooteid ja teenuseid loovaid insenere. Värkvõrk ehk asjade internet loob kohti telekommunikatsiooni valdkonnas. Vaja on inimesi, kes oskavad panna kokku päris maailma vajadused ning teadmised tehniliste süsteemide ülesehitusest ja toimimisest.
Juba praegu on oluline teema andmed – suurandmed ja asjade interneti abil aina nutikamaks muutuvad seadmed loovad vajaduse kiiremaks andmeedastuseks, vajatakse üha suuremate mahtude ja kiirustega võrku, et veelgi rohkem seadmeid saaks omavahel reaalajas suhelda. Hinnas on teadmised ja oskused andmekaevest ja andmeanalüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. Ka arenev 5G ehk tuleviku side vajab spetsialiste.
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik, Infoturbejuht, Elektroonikatehnik
Uuri erialade kirjeldusi:
Küberturbe tehnoloogiad, küberkaitse Tallinna Tehnikaülikoolis (bakalaureuseõpe, inglise k, tasuline).
Telekommunikatsiooni spetsialist ja elektroonikaseadmete tehnik, Tallinna Polütehnikum.
Tutvu uuringutega:
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 2016. Loe uuringu tutvustust.
Uuringufirma Praxis viis läbi uuringu “Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste uuring” (uuringut rahastas ITL).
Tööjõuvajaduse baromeeter: Töötukassa peab arvestust lühiajalise tööjõuvajaduse üle ametialade lõikes – hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele, kas see suureneb, väheneb või jääb samaks.
Haridus- ja teadusministeerium avaldas analüüsi: tehnikaharidus toob suurema sissetuleku – Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul (oktoober 2019).
Tuleviku teema on andmed – suurte andmehulkade töötlemise vajadus ja asjade interneti abil aina nutikamaks muutuvad seadmed loovad vajaduse kiiremaks andmeedastuseks, vajatakse üha suuremate mahtude ja kiirustega võrku, et veelgi rohkem seadmeid saaks omavahel reaalajas suhelda. Hinnas on teadmised ja oskused andmekaevest ja andmeanalüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. (Allikas: OSKA uuring)
Elisa kliendibaasi analüütiku Maarja Maarjakõivu igapäevane töö on analüüsida ettevõtte klientide andmeid, et paremini prognoosida kliendi käitumist ja ootusi ning vältida ainult kõhutundel tehtavaid otsuseid. Andmeanalüüsil põhinev töö on tuleviku töö, millele võib igal pool rakendust leida: suurtes jaekaubanduskettides, tervise valdkonnas, kindlustuses, panganduses jne. Ehkki räägitakse, et arvutid võtavad inimeste töö üle, pole analüütikutel põhjust karta, sest nende tööd ei ole võimalik üle võtta – inimene peab jääma tõlgendama analüüsi tulemusi, seda ei suuda masinad üle võtta.
Analüütikuks sobivad hakkajad ja uudishimulikud inimesed, kes suudavad ise õppida ja tahavad end kogu aeg arendada. Kõik erialad, kus õpetatakse statistika algteadmisi, sobivad analüütiku töö ettevalmistuseks hästi. „Sellelt pinnalt ja sobivate isikuomadustega on võimalik juba väga edukalt edasi areneda,“ kinnitab Maarja.
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Andmeanalüütik
IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. Eriala lõpetanu saab nii ärist kui ka infotehnoloogiast kasulikud teadmised, mis võimaldavad valida väga paljude töökohtade vahel.
Pocopay süsteemianalüütik Teele Puusemp ei teadnud pärast gümnaasiumi lõpetamist, millist eriala ülikooli õppima minna. „Selgus tuli alles augustis, kui leidsin TTÜ-st sellise eriala nagu äriinfotehnoloogia,“ meenutab Teele. „See on kombinatsioon matemaatikast ja ärist, mis tähendab suhtlemist ja kokkupuudet paljude valdkondadega. Ma tahtsin, et lisaks arvutitööle oleks minu tegemistes ka palju suhtlemist ja mitmekülgsust.“
Praegu töötab Teele süsteemianalüütikuna. „Samas on tõsi, et süsteemianalüütiku töö on palju lihtsam, kui on tehniline taust,“ möönab Teele. „Mida rohkem tead programmeerimisest, seda lihtsam on seda tööd teha ja seda kindlam sa oled.“ Teele programmeerimisalased teadmised piirduvad nendega, mis ta koolist sai. Mingil määral on ta neid ka töö käigus juurde õppinud ja teadmiseid omandanud, kuid programmeerijana töötanud ei ole.
Kuula ja loe ka:
TalTechi podcast: mida huvitavat sünnib ärinduse ja infotehnoloogia ühendamisel? (Delfi Forte 21.04.2022)
Äriinfotehnoloogia spetsialist on ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel (Delfi Ärileht 25.06.2021)
Äriinfotehnoloogiat saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes või spetsialiseeruda sellele hiljem magistriõppes.
Tutvu ka ametiprofiilide kirjeldustega: IT-juht, IT-projektijuht, IT-kvaliteedijuht, Ärianalüütik, Süsteemianalüütik
Eesti IT-ettevõtetes kasutatakse neid ametinimetusi programmeerimisest rääkides läbisegi, aga kas neil ametitel sisuliselt tegelikult vahet on?
Kuigi iga tarkvaraarendaja nimetusega spetsialist on Eestis koodikirjutamisega sina peal, siis väikest vahet võib nende kahe nimetuse vahel siiski teha. Tarkvaararendajal peab olema projektist terviklikum ülevaade, sest tema disainib arvutiprogrammi, mis peaks tellija soovidele vastavalt töötama. Programmeerija tegeleb talle ülesandeks antud kitsama töölõiguga ja kirjutab koodi, mis selle arvutiprogrammi osana tööle peab hakkama. Näitlikustamiseks võib öelda, et kui programmeerija tegeleb majaehitusel tellistega, siis tarkvaraarendaja peab ette kujutama tervet seina. IT-ettevõtte arhitekt ja analüütik on aga need, kes teavad, missugune kliendi tellitud maja saab olema.
Tänu tehnoloogia arengule pole vahet, kus oma tööd teha – koodi võib kirjutada Eesti ettevõttele ka Austraalia rannikulinnast. Programmeerimisteenust võib vabalt sisse osta hoopis India spetsialistidelt. Ameerikas on prognoositud, et muudest riikidest odavamalt koodikirjutajate värbamise tõttu on sealsetel programmeerijatel aina vähem tööd. Samas ennustatakse, et tarkvaraarendajad lähevad koha peal üha rohkem hinda.
Eesti tööturul kasvab vajadus tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele, kes suudavad teha koostööd rahvusvahelistes meeskondades ning on omandanud valdkonnast laiapõhjalised teadmised ja oskused.
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Programmeerija, Tarkvaraarendaja
NB! Käivitus Haridus- ja teadusministeeriumi, HARNO, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja IT-ettevõtete koostöös IT Akadeemia pilootprojekt kutsehariduses, millega luuakse noortele võimalus tipptasemel õppeks tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal. Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT-erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT-erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata.
Tarkvaraarendaja õppekava saab õppida Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Tallinna Polütehnikumis ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.
IT-alast täiendkoolitust pakuvad väga paljud erinevad täiendkoolitusasutused.
Kus saab õppida?
Täiendkoolitus
„Vali IT!“ on tasuline täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused.
Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituses. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes.
Kus saab õppida?
Täiendkoolitus
Vali IT!
MOOC ehk Massive Open Online Course on veebipõhine õppimisvõimalus, mis võimaldab olenemata asukohast osaleda ülikoolide pakutavatel kursustel. Tartu Ülikooli programmeerimise algkursus on suunatud erinevas vanuses inimestele, kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Kursus kestab neli nädalat. Arvestuse saamiseks tuleb kohustuslikud ülesanded lahendada nõutud tasemel.
Kus saab õppida?
Täiendkoolitus
Tartu Ülikool
See põnev eriala keskendub tehnoloogiale, mis inimese ja arvuti suhtlusega inimese heaolu silmas pidades. Ühendatud on erinevad valdkonnad: infotehnoloogia, disain ja psühholoogia. Näiteks kasutajaliideste disainile ja tarkvaraarendusele lähenetakse teadusepõhiselt. Arvutiteaduse loogika kombineeritakse disaineri mõtteviisiga. (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Haridustehnoloog töötab enamasti koolis ja on õpetajatele toeks innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisel. Haridustehnoloog võib olla ametis ka hoopis teistsuguses organisatsioonis – nõuandeid selle kohta, kuidas digivahendite ja -lahenduste toel saaks paremini tööd teha, läheb vaja ka mujal. See on loov ja innovaatiline töö.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Eesti Vabariigi endine president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et tulevikus pole enam lihtsalt juriste, arste, turvatöötajaid, geneetikuid; isegi mitte rahvaluulekogujaid ega paljusid oskustöölisi, vaid kõigi nende erialade esindajad on ühtlasi ka infotehnoloogia spetsialistid. Just selliste IT-õiguse ekspertide järele on suur nõudlus nii advokaadibüroodes, IT-ettevõtetes, riigiasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka konsultatsioonifirmades. IT-õiguse magistriprogrammis õppides omandab üliõpilane tervikpildi IT-õiguse valdkonnast ning selle kõige uuematest arengusuundadest. Ühtlasi omandatakse teadmised IKT ja programmeerimise alustest, informatsiooni infrastruktuurist ja arhitektuurist, infoturbest ning avalikest e-teenustest. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool
IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. Äriinfotehnoloogide jaoks on oluline luua targalt kaalutletud ja majanduslikult kasulikke IT-lahendusi ja rakendusi.
Loe ka: Äriinfotehnoloogia spetsialist on ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel (Delfi Ärileht 25.06.2021)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: IT-projektijuht
See praktiline IT-õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma olemasoleva eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse kõigepealt programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool
Mängutööstus on hoos, kuid paraku on tahaplaanile jäänud haridusvaldkonna mängud ning napib ka professionaale, kes oskaksid hariduslikel eesmärkidel uusi õpimänge luua ning nende kasutamist õppetöös juurutada. Sellele erialale oodatakse eelkõige tänaseid ja tulevasi õpetajaid, disainereid ning arendajaid, aga ka kõiki teisi, kes soovivad, et õppimine oleks põnev ja kaasahaarav ning lapsed koolis õnnelikumad. (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Kes aitaks teleka, ruuteri paigaldamisel, seadistamisel ja hooldamisel? Ja kes teab, mida teha näiteks kaablisüsteemi rikke korral. Telekommunikatsiooni spetsialist õpibki kõike seda iseseisvalt haldama ja tuleb häda korral appi.
Kõik on IT, saab selle eriala sisule mõeldes uue sisu. Infosüsteemide koostisosad on võrk, infrastruktuur, rakendused, andmebaasid ja teenused. Infosüsteemid peavad võimaldama teenuste kättesaadavuse. Neid süsteeme on vaja administreerida, et kõik laitmatult töötaks. Peamised õppeained on näiteks skriptimiskeeled, võrgundus seadistamisest kuni turvalisuse tagamiseni ning andmebaaside administreerimine. (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskond
Põhi- ja keskhariduse baasil
Tallinna Polütehnikum
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Süsteemiadministraator
Süsteemiadministraatori sagedasemad töökohustused on riistvara hankimine, paigaldamine ja hooldus, serverite haldus, kasutajate arvutite haldus (install, turvaparandused), võrgu tõrgeteta toimimise tagamine ja kasutajatoe pakkumine. (Allikas: Kehtna KHK)
Kus saab õppida?
Kutseõpe
Kehtna Kutsehariduskeskus
Praktilise suunitlusega õppe käigus õpitakse erinevaid programmeerimiskeeli, tarkvaraarenduse meetodeid, kasutajakeskse disaini põhimõtteid ning luuakse veebi- ja mobiilirakendusi ning videomänge. (Allikas: TLÜ Haapsalu Kolledž)
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
TLÜ Haapsalu Kolledž
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Programmeerija
Arvutiteaduste ehk informaatika õppimine annab väga laiapõhjalised teadmised, et ükskõik missugusel IT-erialal edasi õppida, ka tööpõld on lai. Õpitavad ained varieeruvad programmeerimiskeeltest algoritmide, tehisintellekti, matemaatilise loogika ja keeletehnoloogiani. (Allikas: TÜ) Reaalainetega on sellel erialal palju pistmist – matemaatikahuvilised saavad naudinguga neile esitatud praktilisi ja põnevaid ülesandeid lahendada.
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tartu Ülikool
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Tarkvaraarendaja, Programmeerija
Loe ka TalTechi ja Tallinna Ülikooli õppurite lugusid:
Informaatika sisaldab palju rohkem kui ainult numbrite ja loogika tagaajamist (24.06.2021)
Ootan AI-lahendust, mis oskaks ise õppida (Delfi Ärileht 22.06.2021)
Viis nõuannet, mis aitavad valmistuda tudengieluks (Delfi Ärileht, 22.06.2020)
Tarkvaraarendajad kirjutavad koodi, mille põhjal saab midagi luua ja käivitada, näiteks äppe. Noorem tarkvaraarendaja erialale astuja saab teadmised selle kohta, kuidas luua lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud programmeerimiskeeles, õppetöö käigus saab õppida andmebaasisüsteeme ning tutvutakse ka tarkvara arendamise protsessi põhietappidega. Noorem tarkvaraarendajal on võimalus arendusmeeskonna liikmena osaleda rakenduste loomisel ja testimisel.
Kus saab õppida?
Kutseharidus
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (Narva, Jõhvi)
Kuressaare Ametikool
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Tööstushariduskeskus
Tartu Rakenduslik Kolledž
Viljandi Kutseõppekeskus
kood/Jõhvi
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Tarkvaraarendaja, Programmeerija
Haridustehnoloog töötab enamasti koolis ja on õpetajatele toeks innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisel. Haridustehnoloog võib olla ametis ka hoopis teistsuguses organisatsioonis – nõuandeid selle kohta, kuidas digivahendite ja -lahenduste toel saaks paremini tööd teha, läheb vaja ka mujal. See on loov ja innovaatiline töö.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
See põnev eriala keskendub tehnoloogiale, mis inimese ja arvuti suhtlusega inimese heaolu silmas pidades. Ühendatud on erinevad valdkonnad: infotehnoloogia, disain ja psühholoogia. Näiteks kasutajaliideste disainile ja tarkvaraarendusele lähenetakse teadusepõhiselt. Arvutiteaduse loogika kombineeritakse disaineri mõtteviisiga. (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Mängutööstus on hoos, kuid paraku on tahaplaanile jäänud haridusvaldkonna mängud ning napib ka professionaale, kes oskaksid hariduslikel eesmärkidel uusi õpimänge luua ning nende kasutamist õppetöös juurutada. Sellele erialale oodatakse eelkõige tänaseid ja tulevasi õpetajaid, disainereid ning arendajaid, aga ka kõiki teisi, kes soovivad, et õppimine oleks põnev ja kaasahaarav ning lapsed koolis õnnelikumad. (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. Äriinfotehnoloogia magistriõppekava valmistab ette IT-vanemspetsialiste, kes tundes nii majanduse kui ka IT-valdkonda suudavad pakkuda innovaatilisi infotehnoloogilisi lahendusi ettevõtte äriprotsesside kaasajastamiseks. (Allikas: TTÜ)
Loe ka: Äriinfotehnoloogia spetsialist on ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel (Delfi Ärileht 25.06.2021)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
TTÜ Infotehnoloogia teaduskond
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: IT juht
Eesti IT-riigi kuvandile saavad kaasa aidata IT-haridusega spetsialistid. Selle eriala läbinu jälgib, et infotehnoloogia ja IT-süsteemid, mis ettevõttes kasutusel, oleks kasulikud ja aitaks kaasa ettevõtte äriliste eesmärkide saavutamisele.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Uuri ka: Äriinfotehnoloogia (TTÜ) ja E-riigi tehnoloogiad ja teenused (TÜ ja TTÜ)
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: IT-juht
Erialal saab põhjalikud tarkvaraarendamise oskused. Õppekaval on võimalik valida kahe spetsialiseerumismooduli vahel: ettevõtte tarkvaratehnika või reaalaja sardsüsteemide arendus. Lisaks on võimalik valida suure hulga huvitavate valikkursuste vahel nii Tartu Ülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist. Õppekaval on ka tugev praktiline väljund. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool (inglise k)
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: IT-projektijuht
Küberkaitset saab õppida kahe ülikooli kokku pandud ühendõppekaval – näiteks küberkaitse ja digitaalse ekspertiisi peaerialade õpe toimub valdavalt Tallinnas ning krüptograafia peaeriala õpe Tartus. Õppur saab laiapõhjalised teadmised infosüsteemide turvalisusest ning saab kitsamalt teadmisi vastavalt valitud peaerialale. Eestil on hea maine ja positsioon küberkaitse valdkonnas, sealhulgas turvaliste toodete ja teenuste arendamisel globaalsele turule: vaja on vaid ettevõtlikke inimesi! Samas on küberkaitse alal suur puudus kvalifitseeritud tööjõust.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendõppekava (inglise k)
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Infoturbejuht, Süsteemiadministraator
E-riik ehk elektrooniline riik tähendab seda, et igasugune suhtlus ja asjaajamine riigiasutuste ametnikega või info liikumine eluliselt vajalikes infosüsteemides on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil lihtsam ja tõhusam (näiteks e-Kool või pangaülekanded reaalajas). Uudne eriala annab teadmised IT, majanduse, avaliku halduse ning õiguse valdkondadest. Nii erinevate erialade-vahelised teadmised, mida õpingute käigus omandatakse, võimaldavad e-riiki saaks veelgi paremaks arendada. Lõpetaja saab töötada riigi tehnoloogiate ja teenuste arendaja või analüütikuna.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja
Mõni on kohe sündinud õpetajaks ja suudab teisele suuri raskusi tekitava matemaatikaülesande mängleva kergusega selgeks teha. Võib-olla sobibki IT-alal hoopis selline valik. Matemaatika- ja informaatikaõpetaja haridus annab loogilise ja loova mõtlemise, hea arvutitundmise oskuse ning hea suhtlusoskuse. Need on omadused, milleta ei saa hakkama ükski hea juht. Magistriõppes võib valida, kas läbida nii matemaatikaõpetaja kui ka matemaatika- ja informaatikaõpetaja eriala. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool
Informaatikaõpetaja
Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid valikkursuseid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Matemaatikaõpetaja
Matemaatikaõpetaja magistrikava ¬annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Õppekava sisaldab kursuseid matemaatikast, matemaatika õppimisest ja õpetamisest, pedagoogilisest psühholoogiast ja kasvatusteadustest ning mahuka koolipraktika. (Allikas: TLÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Ülikool
Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate eriala lõpetaja on valmis projekteerima näiteks arvuti- ja automaatikasüsteeme ning selle komponente, aga ta võib olla ka tarkvaraarendaja või hoopis ettevõtte juhtkonna liige. Tippspetsialist, ühesõnaga.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool (inglise k)
Enne mõne uue tarkvaralahendusprojekti alustamist tuleb analüütikutel teha eeltööd, et tulevane süsteem igakülgselt läbi mõeldud oleks. Ja infosüsteemi kavandamiseks on hea valdkonda hästi tunda – seetõttu võib infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialale astuda ka õppur, kellel pole IT-alast baasharidust.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Süsteemianalüütik, Süsteemiarhitekt
Arvutisüsteemide õpe magistrantuuris annab oskused uute tehnoloogiate loomiseks ja ellurakendamiseks. Lõpetajad leiavad tööd arvutipõhiste seadmete ja süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise ja haldamise spetsialistidena. Karjäärivõimalused on mitmekesised: arvuti- ja tarkvarafirmad; pangad; diagnostikasüsteemid tootmises, teeninduses, meditsiinis; “targad” majad ja tootmissüsteemid; juhtimis- ja seiresüsteemid õhu-, vee- ja maismaatranspordis jpm. (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Tarkvaraarendaja, IT-juht
Loe ka: TalTechi õppuri lugu: Suurimad ohud on enesedistsipliini ja teadmistejanu puudumine (04.03.2021)
Suur osakaal on praktikal, mille käigus käsitletakse reaalseid ülesandeid näiteks nanosatelliitide, robotite ja arukate materjalidega. Õppuril on võimalik valida kolme erialasuuna vahel: arvutitehnika, robootika ja kosmosetehnoloogia. Robootika ja arvutitehnika eriala lõpetajate tööpõld on lai – tegutsetakse inseneride (nt arvuti- ja süsteemiinsener), süsteemitehnikute, riistvara- ja tarkvaraarhitektidena, aga ka kvaliteedi-, tehnoloogia- ja ostujuhtide ning ettevõtjatena. Inglisekeelne kõrgetasemeline õpe avab rahvusvahelised töövõimalused. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool (inglise k)
Arvutiteaduste ehk informaatika õppimine annab väga laiapõhjalised teadmised, et ükskõik missugusel IT-erialal edasi õppida, ka tööpõld on lai. Õpitavad ained varieeruvad programmeerimiskeeltest algoritmide, tehisintellekti, matemaatilise loogika ja keeletehnoloogiani. (Allikas: TÜ) Reaalainetega on sellel erialal palju pistmist – matemaatikahuvilised saavad naudinguga neile esitatud praktilisi ja põnevaid ülesandeid lahendada.
Kus saab õppida?
Magistriõpe
Tartu Ülikool
Loe ka TalTechi ja Tallinna Ülikooli õppurite lugusid:
Informaatika sisaldab palju rohkem kui ainult numbrite ja loogika tagaajamist (24.06.2021)
Ootan AI-lahendust, mis oskaks ise õppida (Delfi Ärileht 22.06.2021)
Viis nõuannet, mis aitavad valmistuda tudengieluks (Delfi Ärileht, 22.06.2020)
Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest osa meediat vahendavate vidinate abil, nagu arvuti, nutiseade, telekas, mängukonsool vm. Multimeediaspetsialisti ülesanne on IT-võimaluste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks tegemine. Multimeediaspetsialist loob koos disaineritega äppe, kujundab veebilehtede ülesehitust ja muudab näiteks nutiseadmes navigeerimise käepäraseks. (Allikas: EEK Mainor). Multimeediaspetsialistiks saab õppida nii kutse-, rakendus- kui ka kõrghariduse tasemel.
Kus saab õppida?
Kutseõpe
Tallinna Polütehnikum
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Veebiarendaja (multimeediaspetsialist)
Veebitehnoloogiate erialal õpid, kuidas luuakse digitaalseid keskkondi ja rakendusi, kujundatakse kasutajaliideseid ja -kogemust. Saad ka ideid, kuidas neid teadmisi siduda ettevõtlusega. Infotehnoloogia loov- ja ärioskustega spetsialistid – smart creatives – on tehnoloogiaettevõtetes enim otsitud töötajad.
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Arvutimängude disaini ja arenduse õppekava on koostatud nii mobiili- kui ka arvutimängude arendamiseks ning mängude arendamisega tegelevate ettevõtete loomiseks vajalike oskuste omandamiseks. Pole saladus, et videomängutööstus on maailma kõige kiiremini kasvav meelelahutustööstus. Ainuüksi 2021. aastal ületas videomängude turumaht 80 miljardit eurot – seda on rohkem kui filmi- ja muusikaturg kokku. Tehnoloogia kiire arengu ja pea lakkamatult peale tulevate uute mängude tingimustes pakub mängutööstus hulgaliselt karjäärivõimalusi erinevates valdkondades. Just selle mõttega loodi ka arvutimängude disaini ja arenduse õppekava.
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (inglise keeles)
Tootmise automatiseerimise eriala lõpetajad on leiutajad, kelle ülesandeks on vabastada inimesed tüütust ja üksluisest tööst ning leida viise, kuidas toota kiiremini ja väiksemate kuludega. 21. sajandi tootmine on sulam automaatikast, kõrgtehnoloogilisest elektroonikast, nutilahendustest ja paljust muust. (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe/bakalaureuseõpe
TTÜ Virumaa Kolledž
Arvutitehnika eriala tudengid õpivad juba esimesel semestril aineid, mis annavad head teadmised loodusteadustest, matemaatikast, arvutiriistvarast ja programmeerimisest. Võimalik on valida kolme erialasuuna vahel: arvutitehnika, robootika või kosmosetehnoloogia. (Allikas: TÜ)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tartu Ülikool
Küberruumi turvalisus mõjutab üha otsesemalt reaalse maailma toimimist. Küberturbe tehnoloogiate õppekava annab sulle head teadmised ja oskused, kuidas teha IT-süsteemid pahalaste-kindlaks ning milliste vahenditega võidelda küberrünnete vastu. (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool (inglise k; nominaalkoormusega tasuta, osakoormusega tasuline õpe)
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Infoturbejuht
Loe ka õppuri lugu: Täielikku küberturvalisust pole olemas (Delfi Ärileht 22.06.2021)
IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist, äriinfotehnoloogide jaoks on oluline luua targalt kaalutletud ja majanduslikult kasulikke IT-lahendusi ja rakendusi.
Loe ka: Äriinfotehnoloogia spetsialist on ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel (Delfi Ärileht 25.06.2021)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
TTÜ Infoteaduskond
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: IT-projektijuht
Õppe käigus omandatakse teadmised operatsioonisüsteemidest, arvutivõrkude ehitamisest ja seadistamisest ning erinevatest rakendustarkvaradest. IT-süsteemide nooremspetsialist töötab toote välja ja tegeleb ka kogu muu protsessiga – selle käikulaskmisest kuni kasutajate toetamiseni. (Allikas: Viljandi Kutseõppekeskus)
Kus saab õppida?
Kutseõpe
Tallinna Polütehnikum
Viljandi Kutseõppekeskus
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Tallinna Tööstushariduskeskus. Logistika või tööstusinformaatika
Tartu Rakenduslik Kolledž
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Võrguspetsialist
Praktilise suunitlusega õppe käigus õpitakse erinevaid programmeerimiskeeli, tarkvaraarenduse meetodeid, kasutajakeskse disaini põhimõtteid ning luuakse veebi- ja mobiilirakendusi ning videomänge. (Allikas: TLÜ Haapsalu Kolledž)
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
TLÜ Haapsalu Kolledž
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Programmeerija
Ainus riistvara ja tarkvara ühendav õppekava TalTechi IT-teaduskonnas annab universaalse ettevalmistuse teadmistega nii riistvarast (elektroonika, arvutid), tarkvarast (programmeerimine, operatsioonisüsteemid) kui ka nende kasutamisest erinevate süsteemide (automaatika, IoT, side) loomisel.
Meie juures õpivad tulevased elektroonikainsenerid. Omandad oskuse luua, muuta ja ohjata automaatikal, elektroonikal ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tutvu ka ametiprofiilide kirjeldusega: Elektroonikainsener, Võrguspetsialist
Kes aitaks teleka, ruuteri paigaldamisel, seadistamisel ja hooldamisel? Ja kes teab, mida teha näiteks kaablisüsteemi rikke korral. Telekommunikatsiooni spetsialist õpibki kõike seda iseseisvalt haldama ja tuleb häda korral appi.
Telemaatika tähendab andmeedastust, sidevõrke, arvutivõrke. Telemaatika ja arukate süsteemide õppekaval on ühendatud telemaatika, tarkvara programmeerimise ja küberfüüsikaliste süsteemide valdkonnad. IT- ja füüsilise maailma sidumise oskused on siiski veel üsna lapsekingades ja valdkonna arengupotentsiaal on tohutu. Õppur saab valida kahe peaeriala vahel: telemaatika tarkvara (õppekoht: Virumaa) või küberfüüsikalised süsteemid (õppekoht: Tartu). (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
TTÜ Virumaa Kolledž/TTÜ Tartu Kolledž
Infotehnoloogiliste süsteemide arendamise eriala on mõeldud laiemalt IT-spetsialistide ettevalmistamiseks. Infotehnoloogia ja majanduse kõrval tuleb üliõpilastel omandada programmeerimise ning infosüsteemide ja andmebaaside haldamise oskused. Programmeerimist õpitakse sellel erialal põhjalikult.
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe/rakenduskõrgharidusõpe
Tallinna Tehnikaülikool
TÜ Narva kolledž
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Programmeerija
Loe ka TalTechi õppuri lugu: IT-s saadud teadmised tulevad kasuks paljudes teistes valdkondades (Delfi Ärileht 22.06.2021)
Elektroonikaseadmed meie kodudes või kooliruumides lähevad aeg-ajalt rikki. Nimetatud erialal õpitakse tuvastama, mis võib olla seadmel viga ning otsitakse parim lahendus vea kõrvaldamiseks. Elektroonikatehnikud töötavad tavapäraselt tootmis- ja tööstusettevõtetes.
OSKA raportist: Vajadus tehnikute ja tootmise operaatorite järele püsib pigem samal tasemel, näiteks seadmete- ja juhtmeköidiste koostajate järele vajadus kahaneb. (lk 14)
Kus saab õppida?
Kutseõpe
Tallinna Polütehnikum
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Elektroonikatehnik
Kõik on IT, saab selle eriala sisule mõeldes uue sisu. Infosüsteemide koostisosad on võrk, infrastruktuur, rakendused, andmebaasid ja teenused. Infosüsteemid peavad võimaldama teenuste kättesaadavuse. Neid süsteeme on vaja administreerida, et kõik laitmatult töötaks. Peamised õppeained on näiteks skriptimiskeeled, võrgundus seadistamisest kuni turvalisuse tagamiseni ning andmebaaside administreerimine. (Allikas: TTÜ)
Kus saab õppida?
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool
Tutvu ka ametiprofiili kirjeldusega: Süsteemiadministraator
Seda, kuidas üks ettevõte võiks töö tegemise viise ehk äriprotsesse kaasaegsemaks ja efektiivsemaks muuta, teab majandusinfosüsteemide eriala läbinu. Lõpetaja tunneb infosüsteeme ja IT-lahendusi, mis ettevõtte tegevust paremini korraldada aitavad. Õppekavas on seotud kaks valdkonda – majandus ja infotehnoloogia.
Kus saab õppida?
Rakenduskõrgharidusõpe
Tallinna Tehnikakõrgkool
Uuri ka: Äriinfotehnoloogia õppekava
